sageli esineb ka interdentaalset hääldamist. Sünade lühenemisel jätavad lapsed harilikult ära rõhutuid silpe: eesti oma sõnades säilib sõna algus, võõrsõnades võib rõhutu algussilp ära kaduda(pala pro palavik, raas pro garaaz). Häälikute ärajätmine ehk elisioon on väga levinud, enim jäetakse ära konsonante(aktor pro traktor). Sageli asendatakse häälikuid, mis tihti avaldub koos häälikute ärajätmisega(anku pro jänku). Asehäälikuid ehk substituute jagatakse üldlevinuteks ja indivduaalseteks(laamat pro raamat). Millised etapid läbib laps sõnatähenduse omandamisel? ·Üldistuse nullaste: sõna tähistab ühte konkreetset eset; ka pärisnimed. ·Esimene üldistusaste: sõna tähistab sarnaste esemete rühma. Baassõnavara (G.Lakoff). ·Teine üldistusaste: sõna tähistab mitmeid esemete, tegevuste rühmi, millel on ühine nimetus. Toimub ka rühmade konkretiseerumine ning terviku ja selle osade eristamine.
) Teise eluaasta keskel jõuab laps paradigmaatilise foneetika etapile. (Etappi iseloomustab sõnade vastandamine üksteisele häälikkoostise poolest ja aktiivne sõnavara omandamine. Seega ei ole oluline enam mingi suhteliselt vaba häälikujärg, vaid vähemalt osaliselt õigete häälikute kasutamine sõnas. Loomulikult on esialgu häälikud moonutatud ja osa neist puudub (kasutatakse asehäälikuid e. substituute), mitmesilbilised sõnad võivad lüheneda, sõnade häälikkoostis ei vasta veel normile.) 3. Grammatika omandamise periood (alates teise eluaasta lõpust kuni 9-10 aasta vanuseni). Grammatika omandamine algab kahesõnalause kasutamisega teise eluaasta lõpul. Kahesõnalause kujutab endast esialgu süntagmaatilist grammatikat e. lekseemigrammatikat. Kõrvuti kasutatakse kahte sõna, mida veel ei muudeta. Varsti lisatakse ahelasse sõnu juurde
annaabi.ee 
