ülevõtmine ja kontroll nende üle oli kaheldav. Direktiivide puhul on selge kord, neid peetakse tugevamaks. Sammaste süsteem ise oli ka nõrk ja tekitas palju vaidlusi. Lissaboni leppe järel on oluline, et EP-l on suurem roll õigusaktide vastuvõtmise protsessis, varasemalt parlamendil ei olnud kaasotsustusõigust. Ka siseriiklikel parlamentidel on suurem roll, õigus kontrollida, kas eelnõu on kooskõlas subsidiaarsusprintsiibiga. Direktiivid on kõige levinumad õigusaktid, võimalik kasutada ka määrusi, otsusi, arvamusi. Määruseid reaalselt kasutatakse asutuste ja ametite loomiseks. Direktiivi eelnõu pidurdamise süsteem – hädapidurit saab kasutada ainult siis, kui vastuolu tekib aluspõhimõtetega, muidu tekib olukord, kus üks riik jääb eelnõust välja aga teised võivad ikka koostööd teha. Kui terve eelnõu välja hääletada, siis ei kehti see kellegi osas.
konkurentsi häirimine). ,,Psüühiline" välisefekt ühes riigis toimuv tegevus ei pruugi omada ei füüsilisi ega maj väljapoole suunatud mõjutusi, kuid need võivad halvasti mõjuda EL kodanike ,,enesetundele" ja heaolule (looduskaitse, loomade heaolu). Iga ühenduse raames võetava meetme puhul tuleb esitada ka vastavad põhjendused, miks selline meede on vajalik ja kas see on kooskõlas subsidiaarsusprintsiibiga. Seega tuleb tõestada, et ühtlustamismeetmete kaudu on regulatsioon efektiivsem. Tähtis koht sellistes põhjendustes on tulude ja kulude maj analüüsil. Integreerimisprintsiip Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalust majkasvul ja suure konkurentsivõimega sots turumajl, mille eesmärk on saavut täüielik tööhõive ja sots progress, samuti kõrgetasemeline kkkaitse ja kkkvaliteedi parand
annaabi.ee 
