Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas. Õigusnorme mõistetakse eeskätt kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehk sätestatud õiguse normid. Õigusteadus uurib kirjutatud õiguse olemust ja sisemisi seoseid. Õigusnormide kaudu on pürgitud üksikkodanike vaheliste suhete reguleerimise poole, s.o eraõiguse valdkonda. Eestis formeerus sajandite jooksul kohalik subsidaarne õiguskord, nn balti erikord. Rooma õiguse retseptsioon tuli Eesti alale kahe lainena: Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil, seejärel 19saj kodifitseerimise käigus. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem Päritolu on Inglismaalt - õigus, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid. Krooni nimel ja krooni kasuks. Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud
hoidmine või realiseerimine, see on valduse realiseerimine. See ei kuulu eraldi karistamiseks. Kui puudub ideaalkonkurents, siis tuleb teha 2 erinevat analüüsi ja summeerida karistust. See on reaalkonkurents (tegu on mitu ), kuna ta ei mahu ideaalkonkurentsi alla (teo mitu, aga karistus on üks). Seaduse konkurents tuleneb seadusest (mitte isik tekitab, vaid seadus) ehk seaduste vahel. On spetsiaalne (on 1 norm, nt kelmuse üldkoosseis, aga erinormid on nt soodustuskelmus) või subsidaarne (§ 143 j § 141 ehk primaarkoosseis § 141, mis hõlmab ka § 143 ehk sellega teoga lähedased teod). Seaduse konkurentsist nimetatud konsumeerimine ehk põhideliktiga hõlmatakse eel ja järelteod, mis ei ole üldse süütegudena hinnatavad või nad on küll seadusevastased, kuid see põhidelikt hõlmab selle ebaõiguse. Kui tegu on sellega (tegude hõlmisega), siis karistatakse ainult põhidelikti eest. Üks tegu võib muuta teiseks süüteoks (ideaalkonkurentsist alt reaalkonkurentsi alla)
annaabi.ee 
