b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1.Epiteel (epithelium) – igas elundis erinev, koosneb ühest või mitmest rakukihist; selle all on alus- ehk basaalmembraan (membrana basalis): tihe rakuvaheaine kiht 2.Limaskesta päriskiht (lamina propria mucosae): sidekude, milles on vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, lümfifolliikulid, mõnda liiki näärmed jne. 3
- Eksokriinnäärmed - serooskest säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus viimajuha hargnemise järgi liht- ja liitnäärmed sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga lõpposade kuju järgi tubuloossed ja alveolaarsed (mesonthelium) nõre koostise järgi seroos- , mukoos- ja seganäärmed mesoteeli sile ja niiske välispind võimaldab elunditel ilma suured seinavälised näärmed on sagarakujulise ehitusega ja koosnevad hõõrdumiseta teineteisel libiseda
annaabi.ee 
