detsentraliseertitud kohahaldus moodustavad unitaarse riikliku korralduse juhul hierarhilise subordineeritud süsteemi dekontsentreeritud tsentralisatsiooni ehk n-ö pealinnast haldusüksustesse või valdkonnaregioonidesse hajutatud põhimõttel. Föderatiivse riikliku korralduse juhul algab kohahalduse süsteem alates osastisriigi tasandist, kusjuures eri osariikides võib kehtida märgatavaid erisusi süsteemi osas. I - lokaalne; II - subregionaalne; III - supraregionaalne; IV - osariigi tasand; V - föderatsioon. Kohahalduse üldfunktsioonid: 1) territoriaalne üldhaldus; 2) valdkonnahaldus; 3) kitsa funktsiooni täitmine. Neid tegevusi teostatakse kas 1) normatiivse tegevuse kaudu või 2) normivabade toimingute abil või 3) nii normatiivse tegevusee kui ka normivabade toimingute abil. RIIGI SÜSTEEMI SEKUNDAARSED ELEMENDID Kohalik omavalitsus Tähendab kohalike omavalitsuste õigust ja võimete seaduse piires ja kohalike elanike
(regionaalsesse) üksusse, kus toimib riigi kohahaldus. Riikide haldusjaotused on rahvusriikide lõikes väga erinevad. Nende kujunemist on mõjutanud: 1) ajaloolised tegurid; 2) rahvuslik-kultuurilised tegurid (sh traditsioonid); 3) riiklik korraldus. Föderatsioonide puhul on Lääne-Euroopas kujunenud põhimõtteliselt 5-tasandit: I tasand : lokaalne (vald, linn, kommuun); II tasand : subregionaalne } regionaalne tasand; III tasand : supraregionaalne } -"-; IV tasand : osariigi (liidumaa) tasand; V tasand : föderatsioon kui tervik. Unitaarriikide puhul võib olla põhimõtteliselt kas 3 või 4 tasandit, kusjuures osariigi tasand puudub ja regionaalne tasand võib jaguneda kas kaheks või on üks tasand. P.2. JURIIDILINE LAAD Alluvussuhted määravad kohahalduse juriidilise laadi: kui riigi keskvalitsus on parlamendi esimene
annaabi.ee 
