Piisavalt väikeses populatsioonis töötab geenitriiv looduslikule valikule vastu ja mõõdukalt kahjulikud alleelid fikseeritakse. Wright ja Fischer ei nõustunud geenitriiviga evolutsiooniprotsessis. Väitsid, et populatsioonid on alati piisavalt suured ja seepärast triiv neis ei mängi rolli. Kuna populatsioonid koosnevad alati subpopulatsioonidest, siis geenitriiv põhjustab erinevusi subpopulatsioonide vahel vaid sel juhul kui geenide vahetus nende vahel on piiratud. Kui subpopulatsioon on väga väike, siis ta triivib juba ise oma kohastumisega adaptatiivsel maastikul ja jõuab uuele kohastumuslikule tasemele. Geenivahetus selle subpopulatsiooni ja emapopulatsiooni vahel soodustab kogu populatsiooni kohastumist uuele tasemele. Evolutsioonibioloogias kutsutakse seda evolutsiooniteooriat Wright'i tasakaalustatud nihke teooriaks (Shifting Balance Theory). Geneetilist varieerumist suurendavad mehhanismid Mutatsioonid Rekombineerumine
põhjapoole. Tektooniliste protsesside tagajärjel tekkis u 15 miljonit aastat tagasi otsene ühendus Aafrika ja Euroopa vahel, tänu millele sai alguse inimahvide levik Euraasias. Holotseenis(viimased 10 000 aastat) oli Sahara kõrb veel kitsas ja regioonis oli arvukalt järvesid. Kliima oli soe ja niiske. 7. adaptatsioon e. kohanemine: fitness e. kohanemus; koadaptatsioon fitness suhtearv, mis näitab, kui edukas on olnud isend (või ka mingi subpopulatsioon tervikuna) reproduktiivses mõttes võrreldes populatsiooniga (liigiga) tervikuna. Tavaliselt loetakse kokku isendi (subpopulatsiooni) suguvõimelisse ikka jõudnud järglaste arv (subpopulatsiooni puhul isendi kohta, n.ö per capita) ja jagatakse populatsiooni (liigi) vastava keskmisega. Vaata villemsi konspektist! inimene on selles mõttes eriti plastiline olend, kuivõrd ta suudab, paremini kui ükski teine loom, kohaneda muutuva ümbrusega põhjusel, et ta suudab
põhimõtteliselt keerulised. Kokkuvõtteks loodusliku valiku teooria kohta: Kui puudub LV, paardumine on juhuslik ja populatsioon on suur, siis genotüüpide sagedused lähevad 1 pk jooksul HW tasakaalu. HWT on kontrollitav kergesti, kuna eeldab, et homosügootide sagedus on võrdne vastavate geenide sageduse ruuduga. Selektsioon võib säilitada heterosügootsuse juhul, kui heterosügoodi kohanemus on kõrgem, kui kummalgi homosügoodil. Subpopulatsioon on homosügootsem vrld. ekvivalentne summeeritud populatsioon. Migratsioon suudab ka ilma selektsioonite ühitada geenisagedusi üpris edukalt. ADAPTATSIOON JA LOODUSLIK VALIK Mida selekteeritakse ? On lihtne õelda, et kohanemine on kasuks kohanemusele (fitness) - et suureneb populatsiooni võime reprodutseeruda. Tegelikkuses tuleb proovida saada võimalikult täpselt aru, mis on adapteerumise täpseks märklauaks. Üheks võimaluseks on vaadata loodust hierarhiliselt:
annaabi.ee 
