AAT tuntakse ka kui alfa-1- proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia Morfoloogilised muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik, submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest ning alveoolide septide kadumisest. KOK tagajärjel kujuneb parema südamepoole hüpertroofia ja dilatatsioon, tekib
Enterovesikaalsed soole ja kusepõie vahel Enterovaginaalsed soole ja tupe vahel Enterokutaansed soole ja naha vahel Vasoenteraalsed soole ja veresoone vahel (nt aorto-duodenaalne fistul) Fistulid võivad tekkida ägeda põletiku (koletsüstiit, apenditsiit, divertikuliit), Crohni tõve, trauma või operatsiooni tagajärjel. Uuris tekib, kui nende seisundite tagajärjel tekib sooleseina haavandumine, abstsessi formeerumine ja submukoossete kudede erosioon naaberelunditeni. Fistulid ei pruugi vaevusi tekitada. Võivad esineda kõhuvalu, palavik, diarröa, düspepsia, halb enesetunne. Enterokutaansete fistulite puhul väljub nahale soolesisu või mädast eritist. Enterovesikaalne fistul võib tekitada kuseteede põletikku, pneumatuuriat, fekaalosakeste esinemist uriinis. Enterovaginaalne tekitab voolust tupest ja suguelundite põletikku.