Soole erinevate osade vahel olevad fistulid ei vaja enamasti ravi. Ravi on reeglina kirurgiline: fistulektoomia, fistulotoomia. Põletikku ravitakse antibiootikumidega, valu analgeetikumidega. 34. Divertikuloos. Diagnostika. Ravi. Divertiikul on õõnesorgani seina lokaalne väljasopistus, milles säilib ühendus elundi õõnega. Käärsoole divertiikulid ei ole tõelised divertiikulid, kuna nad ei sisalda kõiki käärsoole seina kihte, vaid ainult mukoosat ja submukoosat. Tõeline divertiikul on nt Meckeli divertiikul (sisaldab kõiki sooleseina kihte). Käärsoole divertiikulid sopistuvad läbi käärsoole lihaskihti vasa recta sisenemiskohtades, mis on käärsoole seina loomulikud nõrgad kohad. Divertikuloos tähendab divertiikulite esinemist käärsooles. Enamus divertiikuleid on sigmasooles ja alanevas käärsooles. Divertikuloosi sagedus tõuseb vanusega, üle 50% inimestel vanuses 50+ on divertiikulid käärsooles
Tänapäeval on C. difficile tuntud kui pseudomembranoosse koliidi ja antibiootikumravi järgse diarröa tekitaja. Hiljuti seostati teda ka postoperatiivse diarröa ja soolepõletike (M. Crohn, ultseratiivne koliit) ägenemistega. Patogenees 1 Moodustab 2 erinevat toksiini. Toksiin A on ente-rotoksiin tsütotoksilise aktiivsusega, mis seob end enterotsüütide hattudele ja tekitab hemorraagilist hüpersekretsiooni. Toksiin B on tugev tsütotoksiin, kahjustab tsütopaatilise efektiga sooles submukoosat. Kaks toksiini esinevad alati koos, kuid pole teada, missugune geneetiline regulatsioon neile toimib. Kliiniline pilt Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin-linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. Suremus on kuni 30%. Ravi C