test) · Treeningu efektiivsuse hindamiseks (kordustestid annavad infot edasi-, tagasi- või seismisliikuvusest treenitu arenemisest) Koormustestide tüübid: · Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni (tav kõige enam kasutatavam tüüp) · Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni (koormuste vahel väikesed puhkepausid, mil võetakse ka vereproove) · Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni (et saada teada, millal saavutatakse submaksimaalne võime; ei saada infot kui kõrgele tõuseb maksimaalne kopsudeventilatsioonimaht/-suurus) · Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni · Püsiva inetnsiivsusega koormus (nt veloergomeetriline test; koguaeg on töö intensiivsus ühesugune) · Astmeliselt erisuguse kiirusega suurenev koormus submaksimaalseni · Maksimaalne koormus (nt sportlasel lastakse veloergomeetril vändata nii
• Stepptest Kasutamise eesmärgid: Üldise kehalise töövõime määramiseks Spetsiaalse fitnesskomponendi (kiirus, jõud, vastupidavus, aeroobne koormustaluvus) Lähtevõimete määramine enne treeningprogrammi käivitumist Treeningu efektiivsuse hindamiseks Tüübid: • Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni • Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni • Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni • Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni • Püsiva intensiivsusega koormus • Astmeliselt erisuguse kiirusega suurenev koormus submaksimaalseni • Maksimaalne koormus Mille järgi testi valida: • Millisel eesmärgil kehalist võimekust testitakse • Millist treeningu efekti tahame mõõta • Sobivus uuritavale • Läbiviidavus • Maksumus • Testide valiidsus ja usaldusväärsus Üldised nõuded testimisele:
annaabi.ee 
