_ osakeste kuju. Aurustumine vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub Edasisel jahutamisel vesi kondenseerub: tekib udu või kaste. Külmumine _ Rõhu tõstmisel külmumistemperatuur reeglina tõuseb. _ Tänu jää mahukale vesiniksidemetega struktuurile on vesi anomaalne: rõhu tõstmisel vee külmumistemperatuur langeb. Sublimeerumine _ Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. _ Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. _ Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. Kriitiline temperatuur temperatuur, mille korral auru ja vedeliku tihedus on võrdsed (ei saa eristada vedelat ja gaasilist faasi) Lahus _ Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahustumine _ Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse.
Antud aine sulamissoojuseks (sulamisentalpiaks) (ΔHs, kJ/mol) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust vedelasse konstantsel temperatuuril. Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu. Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. 5. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. (Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.) Gibbsi faaside reegel • Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f = k – p + 2
Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu. Tahke aine sulamisel neeldub samapalju soojust, kui eraldub sama aine tahkumisel: Enamasti on ainete sulamissoojus väiksem (kuni 10 korda) kui aurustumissoojus. Enamuse tahkete ainete ruumala tahkumisel väheneb ja tihedus suureneb, üheks erandiks on vesi. Sublimeerumine Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. Ka tahke aine kohal on fikseeritav aururõhk (pesu kuivab ka talvel õues). Faasidiagrammid Faasidiagramm on joonis, mis kujutab aine olekuid sõltuvana rõhust ja temperatuurist suletud süsteemides. NB! Sageli on faasidiagrammide teljed mittelineaarsed. Iga punkt diagrammil esitab võimalikku temperatuuri ja rõhu kombinatsiooni antud süsteemi jaoks.
annaabi.ee 
