Vedelikel reeglina suurem kui tahkistel . Entalpia Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega . Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. On olekufunktsioon . Endotermilise puhul suurem 0 , eksotermilisel väiksem kui 0 . Standartne aurustumisentalpia on soojushulk, mis on vajalik ühe mooli puhta vedeliku üleminekul auruks , kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhuga 1 Bar. Sublimatsioonisoojus soojushulk, mis on vajalik ühe mooli tahke aine üleminekul auruks. Hessi seadus entalpiamuut sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust , mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest ! Reaktsiooni soojusefekt soojushulk, mis püsival temperatuuril ja kasuliku töö puudumisel eraldub või neelab ainete täielikult reageerimisel. Entroopia Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk korrapäratuse kasv
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
lihtsaimad vaadelda. Kuna aine üleminek ühest faasist teise toimub enamasti konstantsel rõhul, on selliste protsesside soojusülekandeid hea iseloomustada entalpiamuutude kaudu. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 baar. H2O(v) H2O(g) St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. H2O(t) H2O(v) St. sublimatsioonisoojus mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) C(grafiit)C(g) Reaktsiooni energeetilisi efekte mõõdetakse enamasti pommkalorimeetris, seega konstantsel ruumalal. Samas soovitakse enamasti andmeid avatud nõus (konstantsel rõhul) toimuvate protsesside kohta. Kui reaktsioonis ei osale gaase, on erinevus U ja H vahel väga väike ning U = H HESSI seadusEntalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
aurustamiseks keemistemp (∆Ha. kJ/mol). Kastepunkt – teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga. Sulamistemperatuur – tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm. Sulamissoojus – energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks sulamistemperatuuril (∆Hs, kJ/mol). ∆Hs<∆Ha Sublimatsioon – tahke aine üleminek gaasufaasi vedelfaasi läbimata. Sublimatsioonisoojus – soojushulk, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust gaasilisse konstantsel temp vedelat olekut läbimata. (∆Hsub, kJ/mol). ∆Hsub = ∆Hs + ∆Ha Kriitiline temperatuur – temp, mil vedeliku ja gaasi vaheline piirpind kaob (kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk – vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek – kriitilisest temp kõrgemal olev olek
vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 bar. N: H2O(v) H2O(g) Ha= +40,66 kJ mol-1 (373K) vastupidise protsessi kondensatsioonisoojuse väärtus on sama, kuid vastasmärgiline. St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. N: H2O(t) H2O(v) Hs(273K) = +6,01 kJ mol -1 Tahkumisel on muidugi märk vastupidine. St. sublimatsioonisoojus on soojus, mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) N: C(grafiit)C(g) Hsub (298K) = +716,68 kJ mol -1 Keemilise reaktsiooni entalpia Keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui rõhk ja temperatuur ei muutu). St. tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. St. põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel CO2-ks ja veeks
üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 bar. N: H2O(v) H2O(g) Ha= +40,66 kJ mol-1 (373K) vastupidise protsessi kondensatsioonisoojuse väärtus on sama, kuid vastasmärgiline. St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. N: H2O(t) H2O(v) Hs(273K) = +6,01 kJ mol-1 Tahkumisel on muidugi märk vastupidine. St. sublimatsioonisoojus on soojus, mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) N: C(grafiit)C(g) Hsub (298K) = +716,68 kJ mol-1 Keemilise reaktsiooni entalpia Keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui rõhk ja temperatuur ei muutu). St. tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. St. põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel CO2-ks ja veeks (ja
annaabi.ee 
