esineb harva, sest need eemaldatakse populatsioonist automaatselt loodusliku valiku poolt. Dominantne letaalgeen sailib populatsioonis ainult juhul, kui tema penetrantsus pole absoluutne voi siis, kui neid mutageneesi teel pidevalt juurde tekib. Penetrantsus -teatud geenile vastava tunnusega isendite proportsioon seda geeni omavate isendite hulgas. Arvestades letaalgeenide penetrantsust klassifitseeritakse neid jargmiselt (Rosenbauer, 1969): Geeni tuup Penetrantsus (%) Letaalne 100 Subletaalne > 90 Semiletaalne > 50 Subvitaalne < 50 PARILIKUD TERATOOMID JA DEFEKTID Loomadel esineb geenidefekte sageli. Geeni defekt pohjustab halbeid organi arengus. Defekte esineb koikides geenides ja organites. Lisaks organite vaararenguile esineb ka ensuumide defekte (ensumopaatiad), mille tagajarjeks on organismi talitluse haired. Vaararendite klassifikatsioon Fenotuubiliselt jaotatakse vaararendeid Wiesneri ja Willeri (1979) jargi jargmiselt:
Selle näiteks võib tuua loote geenide kahjustumise teratogeensete tegurite toime tagajärjel. 21. Letaalgeen. Letaalgeenideks nimetatakse geene, mis põhjustavad isendi surma enne tema suguküpsuse saabumist. 22. Penetrantsus. PENETRANTSUS- teatud geenile vastava tunnusega isendite proportsioon seda geeni omavate isendite hulgas. 23. Letaalgeenide liigitus sõltuvalt penetrantsusest. Geeni tüüp Penetrantsus (%) Letaalne 100 Subletaalne > 90 Semiletaalne > 50 Subvitaalne < 50 24. Ekspressiivsus. EKSPRESSIIVSUS- (mutantse) tunnuse fenotüübiline varieeruvus isenditel, kellel see on olemas. Näitab geeni avaldumise tugevust tunnuse väljaarenemise tugevuse alusel (minimaalsestmaksimaalseni) 25. Väärarendite tekkepõhjused. Väärarendite fenotüübiline klassifikatsioon. Väärarendite tekkepõhjused on geneetilised (vt. Ptk. 3
ainult juhul, kui tema penetrantsus pole absoluutne. 7. 22. Penetrantsus Penetrantsus on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 100% penetrantsus – fenotüüp avaldub alati. Geeni toime ei avaldu modifikaatorgeenide või keskkonnategurite tõttu. 8. 23. Letaalgeenide liigitus sõltuvalt penetrantsusest Letaalne – 100% penetrantsus Subletaalne > 90 Semiletaalne > 50 Subvitaalne < 50 24. Ekspressiivsus Näitab geeni avaldumise tugevust tunnuse väljaarenemise tugevuse alusel (palju-vähe, nt lehmade kirjusus). Geeni avaldumise taset (tugevust). Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. 25. Väärarendite tekkepõhjused. Väärarendite fenotüübiline klassifikatsioon Liigväärarendid e. ekstsess väärarendid - organ on üliarenenud või on neid arvult rohkem Vaegväärarendid e
CDK-tsükliinkompleks desaktiveeritakse kas türosiinjäägi, mis asub adenosiintrifosfaatsideme piirkonnas, fosforüliseerimisega või ühinemisel tsükliinkinaasi inhibeerivate proteiinidega. Peale täielikku rakutsüklit kompleks inaktiveeritakse pöördumatult mediaator ubikitiini poolt degradeerides kompleksist tsükliini. S-faasi minekut kontrollitakse tsükliinide D; E; ja A poolt. Molekulaarsete kontrollpunktide geenid p34 Kiirguskahjustuse liigid Surmav kahjustus subletaalne kahjustus potensiaalselt letaalne kahjustus Doositaseme toime Kiirguse bioloogilise toime tagajärjed ja risk Keskmine aastane kiirgusdoos Radoon 50% Maakoor 14% Meditsiin 14% Kosmiline 10% Toiduained 11,5% Muud 0,5
annaabi.ee 
