• Oportunistlik patogeen • Cord faktor takistab rakusisest tapmist fagotsüütides, sekkudes fagosoomide-lüsosoomide sulandumisse • Katalaas, SOD inaktiveerivad toksilisi metaboliite Haigused. • Kopsuhaigused: bronhiit, pneumoonia, kopsuabstsessid. Valutu aeglaselt arenev kopsuhaigus nekroosi, abstsesside moodustumisega, disseminatsioon KNSi või nahka on tavaline. • Primaarsed või sekundaarsed nahainfektsioonid: mütsetoom, lümfokutaansed infektsioonid, tselluliit, subkutaansed abstsessid. Mütsetoom: krooniline destruktiivne progresseeruv haigus, reeglina jäsemetel, iseloomulikud mädased granuloomid, progresseeruv fibroos, nekroos. Lümfokutaanne haigus: primaarne infektsioon / sekundaarne levik kutaansesse koldesse kroonilise granuloomi moodustumisega, erütematoossete subkutaansete sõlmekestega, lõpuks tekib haavand. Tselluliit, subkutaansed abstsessid: granulomatoosne haavand, ümbritsev erüteem, lümfisõlmede minimaalne või puuduv haaratus.
levinud ja tavalised labori kontaminandid, mistõttu võib olla probleemiks kontaminatsiooni eristamine patogeenist. Mõned patogeensed liigid on võimelised kasvama kõrgel temperatuuril (kuni 45ºC; Rhizopus oryzae, Absidia corymbifera). Mükooside klassifikatsioon toimub kudede alusel, mida nad koloniseerivad. Pindmised mükoosid piirduvad naha ja karvade välise pinnaga. Naha (kutaansed) mükoosid lokaliseeruvad sügavamal epidermises, karvades ja küüntes. Subkutaansed mükoosid haaravad naha, nahaaluse kihi ja lihased. Süsteemsed mükoosid on valdavalt asümptomaatilised, kuid võivad esineda ka üldnähud: kerge palavik, külmavärinad, öine higistamine, isukaotus jt. 48 Mükoosid võivad esineda : • kroonilise (armistumine, lümfotsüütide akumulatsioon); • granulomatoosse (muutunud epiteelirakkude kogunemine, lümfotsüüdid);
annaabi.ee 
