järelikult on ka mõned võlurid rohelise nahaga“, sest tulem postuleerib meelevaldselt rohenahksete võlurite olemasolu, see ei tulene eeldusest. Esineb olemasolu impordi viga. Joonis 5.11. Loogilise ruudu varemed Boole’i interpretatsioonis. Alluvussuhe ei tööta, sest üldisest eelduse tõesusest ei järeldu osalise väite tõesus. Kontraarsus ei tööta, sest nii üldjaatav kui ka üldeitav väide on korraga tõesed, kui subjekt puudub. Mõnede autorite arvates ei tööta sel puhul ka subkontraarus (nt Hurley 2012). Predikaatloogika peatükis ilmneb, et ka kontradiktoorsusega on probleeme, seega on vaieldav, kas Boole’i tõlgenduse korral üldse tasub rääkida loogilisest ruudust. Olemasolu impordi probleem tekitab segadust loogikaõpikutes, kus kasutatakse segiläbi Aristotelese ja Boole’i tõlgendust nt loogilises ruudus või kategoorilises süllogismis. Segadust saab vältida, kui kasutada vaid üht tõlgendust. On õpikuid, mis esitavad traditsioonilist
järelikult on ka mõned võlurid rohelise nahaga", sest tulem postuleerib meelevaldselt rohenahksete võlurite olemasolu, see ei tulene eeldusest. Esineb olemasolu impordi viga. Joonis 5.11. Loogilise ruudu varemed Boole'i interpretatsioonis. Alluvussuhe ei tööta, sest üldisest eelduse tõesusest ei järeldu osalise väite tõesus. Kontraarsus ei tööta, sest nii üldjaatav kui ka üldeitav väide on korraga tõesed, kui subjekt puudub. Mõnede autorite arvates ei tööta sel puhul ka subkontraarus (nt Hurley 2012). Predikaatloogika peatükis ilmneb, et ka kontradiktoorsusega on probleeme, seega on vaieldav, kas Boole'i tõlgenduse korral üldse tasub rääkida loogilisest ruudust. Olemasolu impordi probleem tekitab segadust loogikaõpikutes, kus kasutatakse segiläbi Aristotelese ja Boole'i tõlgendust nt loogilises ruudus või kategoorilises süllogismis. Segadust saab vältida, kui kasutada vaid üht tõlgendust. On õpikuid, mis esitavad traditsioonilist
annaabi.ee 
