olema väär. Kui üks neist on väär, siis teise tõeväärtus on määramata, see võib olla tõene ja võib olla väär. Sulgudes esitatud juhtum ei tule traditsioonilises loogikas arvesse. Kontraarsuse korral on olemas juhtum, mil mõlemad üldväited on korraga väärad, ent pole juhtumit, kus nad oleks korraga tõesed. 17 D5.10 Loogilise ruudu alumine serv kujutab väidete osavastupidisust ehk subkontraarsust: kui üks väide on väär, siis teine on ilmtingimata tõene, ent kui üks väide on tõene, siis teine väide võib olla tõene ja võib olla väär. Joonis 5.8. Osajaatav väide ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed (ik subcontraries): nad mõlemad võivad olla tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. Kui üks neist on väär, siis teine peab olema tõene. Kui üks neist on tõene, siis teine võib olla tõene ja võib olla väär.
Kui üks neist on väär, siis teise tõeväärtus on määramata, see võib olla tõene ja võib olla väär. Sulgudes esitatud juhtum ei tule traditsioonilises loogikas arvesse. Kontraarsuse korral on olemas juhtum, mil mõlemad üldväited on korraga väärad, ent pole juhtumit, kus nad oleks korraga tõesed. 17 D5.10 Loogilise ruudu alumine serv kujutab väidete osavastupidisust ehk subkontraarsust: kui üks väide on väär, siis teine on ilmtingimata tõene, ent kui üks väide on tõene, siis teine väide võib olla tõene ja võib olla väär. Joonis 5.8. Osajaatav väide ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed (ik subcontraries): nad mõlemad võivad olla tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. Kui üks neist on väär, siis teine peab olema tõene. Kui üks neist on tõene, siis teine võib olla tõene ja võib olla väär.