n, – tõene väär m, m väär tõene m, – väär tõene n, m tõene tõene Väited on korraga tõesed. ( –, –) (väär) (väär) See variant ei tule arvesse. Tabelist on näha, et osavastupidiste väidete puhul kehtib reegel: kui üks neist on väär, peab teine olema tõene. Kui üks neist on tõene, siis teise tõeväärtus pole veel sellega määratud, ta 18 võib olla tõene ja võib olla väär. Sulgudes esitatud juhtum ei tule traditsioonilises loogikas arvesse. Subkontraarsuse korral on olemas juhtum, mil mõlemad osaväited on korraga tõesed, ent pole juhtumit, kus nad oleks korraga väärad. D5.11 Loogilise ruudu vertikaalsed küljed kujutavad väidete alluvussuhteid (subalternation). Kui üldine väide on tõene, siis on tõene ka vastav osaväide, ja kui osaväide on väär, siis on väär ka vastav üldväide. Joonis 5.9. Alluvussuhteid on loogilises ruudus kaks. Ühe paari moodustavad üldjaatav
Tabelist on näha, et osavastupidiste väidete puhul kehtib reegel: kui üks neist on väär, peab teine olema tõene. Kui üks neist on tõene, siis teise tõeväärtus pole veel sellega määratud, ta 18 võib olla tõene ja võib olla väär. Sulgudes esitatud juhtum ei tule traditsioonilises loogikas arvesse. Subkontraarsuse korral on olemas juhtum, mil mõlemad osaväited on korraga tõesed, ent pole juhtumit, kus nad oleks korraga väärad. D5.11 Loogilise ruudu vertikaalsed küljed kujutavad väidete alluvussuhteid (subalternation). Kui üldine väide on tõene, siis on tõene ka vastav osaväide, ja kui osaväide on väär, siis on väär ka vastav üldväide. Joonis 5.9. Alluvussuhteid on loogilises ruudus kaks. Ühe paari moodustavad üldjaatav
annaabi.ee 
