8 Õigusnormil esinevad ka erilised tunnused, mis eristavad neid teistest sotsiaalsetest normidest: 1) õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu; 2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik; 3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel; 4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjetiivsed juriidilised kohustused; 5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel; 6) õigusnormid on käitumisreeglid, mis on formuleeritud õiguslausetena.9 Seega on õigusnorm riigi poolt kaitstav ja riigist lähtuv üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ning pannakse juriidilised kohustused.10 2.1. Liigid Õigusnorme liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1
Testi tulemused on enamasti käsitletud sümptomi või tendentsina harva faktina. Jaotatakse kaheks võimekus ja isiksusetestid. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksuse testi puhul on tähtis see, kuidas küsimustele vastatakse. Isiksusetestid jaotatakse kolmeks: 1) objektiivtestid 2) projektiivtestid 3) küsimustikud Objektiivtestid on sellised, mis välistavad katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjetiivsed arvamused. Ülesannetel ei ole otsest seost uuritava psüühiliste omadustega. Tavaliselt pakutakse selliseid teste välja võimekustestidena. Projektiivtestid lähtuvad oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Isiksuse küsimustikud jagatakse subjektiivseteks ja objektiivseteks, vastavalt sellele kas testi täitja
annaabi.ee 
