vaimsetele) pidepunktidele, lähtuvalt millest või millele tuginedes me nähtut tajusime, mõtestasime, lõime informatiivse seose keskkonnaga. Neid pidepunkte, teisisõnu meie ja keskkonna interaktsioonis subjektselt konstrueeritud tähendusi (sümboleid) harilikult peetaksegi silmas, kui räägitakse sotsiaalse kommunikatsiooni märkidest. Sõltuvus (kommunikeeriva) subjekti ja märgisüsteemi subjeltse konstrueerimise vahel lubab öelda, et märgilisel alusel toimuv sotsiaalne kommunikatsioon pole piiramatult vaba ettearvamatu protsess, vaid ajaloolilselt kujunenud kultuuriruumi (ühiskonna) olemuslike tähendusseoste alusel objektiivselt raamistatud, süsteemselt korrastatud ja säärasena prognoositavalt eesmärgipärane tegevus niivõrd, kui antud kultuuriruum on kvalitatiivselt vorminud tunnetava (kommunikeeriva) subjekti.
Tagantjärele toimunut analüüsides suudame enamasti osundada mingitele (materiaalsetele või vaimsetele) pidepunktidele, lähtuvalt millest või millele tuginedes me nähtut tajusime, mõtestasime, lõime informatiivse seose keskkonnaga. Neid pidepunkte, teisisõnu meie ja keskkonna interaktsioonis subjektselt konstrueeritud tähendusi (sümboleid) harilikult peetaksegi silmas, kui räägitakse sotsiaalse kommunikatsiooni märkidest. Sõltuvus (kommunikeeriva) subjekti ja märgisüsteemi subjeltse konstrueerimise vahel lubab öelda, et märgilisel alusel toimuv sotsiaalne kommunikatsioon pole piiramatult vaba ettearvamatu protsess, vaid ajaloolilselt kujunenud kultuuriruumi (ühiskonna) olemuslike tähendusseoste alusel objektiivselt raamistatud, süsteemselt korrastatud ja säärasena prognoositavalt eesmärgipärane tegevus niivõrd, kui antud kultuuriruum on kvalitatiivselt vorminud tunnetava (kommunikeeriva) subjekti
annaabi.ee 
