Sest mis on igaühele omane, on igaühes ka loomu poolest kõige tähtsam, nauditavam. Uusajal lahutati moraali teema hea elu temaatikast : ·Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. Kant näitas, et hea elu mõistele võib anda kas objektiivse või subjektiivse sisu. Mõlemal juhul põrkume kokku raskustega . "Õnn (Glückseligkeit) on mõistusliku olendi seisund maailmas, kus kogu tema eksistentsi jooksul kulgeb kõik tema soovide ja tahte järgi." Kanti subjektivistlikust õnne definitsioonist järeldub: Inimesi takistab õnne saavutamast ületamatu vastuolu lõputute soovide ja inimelu lõplikkuse vahel. Kanti kriitika hea elu käsitlustele: ·Hea elu mõiste objektivistliku käsitluse kriitika: Hea elu määratlus tuletatakse metafüüsilistest väidetest inimloomuse kohta, mida on raske tõestada. ·Hea elu mõiste subjektivistliku käsitluse kriitika: See, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest.
vorm [umbes nagu sipelgapesa sipelgatele]; inimene sündis selle osana.] Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige; corpus oli taevalikku korda järgivalt korrastatud pühaks kristlikuks impeeriumiks maa peal 1 Vt kas leidub ingl k A. Kaufmann, Grundprobleme der Rechtsphilosophie. München 1994. Seal on suhete ontoloogiast. 2 M.Luts 1997, lk 36 objektivistlikust ja lk 39 subjektivistlikust. 3 M.Luts 1997, lk 37. 4 M.Luts 1997, lk 39-40. Sacrum Imperium. Uusajal jätkus nominalistide alustatud universalistliku maailmapildi lammutamine. Koos universalismiga kadus õigusfilosoofilisest diskussioonist võimsaim universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest. Kuid mitte sokraatilise