c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Kindla ja tingiva kõneviisi eitavas kõneliigis ning kaudses kõneviisis pöördetunnused puuduvad ja subjektisikut väljendab vastav isikuline asesõna või nimisõna, nt Ma ei ela Tallinnas. Ma ei räägiks sinuga niisama. Sa elavat Tallinnas. Jüri elavat Tallinnas. Ainsuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on kõneleja ise, ntMa elan Tallinnas. Ainsuse 1. pöörde tunnus on alati n, mis liitub tüvele (ela/n) või eelnevale aja- või kõneviisitunnusele (ela/si/n, ela/ksi/n). Mitmuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on mitu ja kõneleja kuulub nende hulka, nt Me käisime eile linnas. Mitmuse 1. pöörde tunnusel on kaks kuju: me ja m. Kuju m esineb käskivas kõneviisis käskiva kõneviisi tunnuse järel, nt `laul/ge/m
17. Pöördekategooria Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 1) ainsuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kõnelejaga. Nt mina lähe/n, tahaksi/n teh/a. Pöördelõpp (EKG nimetab sedagi tunnuseks) on -n; 2) mitmuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on kaks või enam ning üks neist on identne kõnelejaga, nt me ela/si/me, ole/me tutvu/nud. Lõpul on kaks allomorfi: -me ela/me), -m (ela/ge/m); 3) ainsuse 2. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kuulajaga, nt sa ole/d te/i/nud; tee suu lahti
annaabi.ee 
