. Ta kutsus üles jääma truuks oma rahvusele ning selle heaks töötama ,õhutas asutama seltse, raamatukogusid ,aga erilist tähelepanu pööras ta Aleksandrikooli loomisele. ( Aava 2003: 36) Hoolega ettevalmistatud kõnest sai Hurt ette kanda küll ainult kolmandiku, kõne põhiteesid. Sest tugeva vihmasaju tõttu oli ta sunnitud kõne katkesta. Hoolimata sellest oli kõne mõju kuulajatele väga tugev. ( Aava 2003: 36) Carl Robert Jakobsoni ideearendus kolmes isamaa kõnes kaldus subjektiivsusesse- ta hindas üle oma rahva võimeid ja alavääristas vastaseid. See mõjus efektselt, nagu demagoogilisele sõnumile omane. Hurda arusaam rahvaste üheõiguslusest oli hoopis reaalsematel alustel ja sobis eriti väikerahvaste enesekaitseks. Samas süüdistas Jakobson Hurta liigses leplikkuses baltisakslastesuhtes.( Aava 2003: 36) Kõnekoosolekud Eesti Kirjameeste Seltsis ning põllumeeste seltsides harjutasid
Dialekt – vastandite kaudu, subjekt, objekt. Teadvustan ennast vaatlejana või uurijana. Mida mina teen uurijana. Kuidas uuritavad suhtuvad uurijasse. Kontekst on oluline, et tõlgendada asju. 17. saj dokumendil on Peter Dear täheldanud järk-järgulist objektiivsuse kontseptsiooni kadumist, viidates mentaalsele objektile, subjektiivsusega seotud tunnustele.“ View from nowhere“ - objektiivsuse negatiivsed ilmingud. Dialektiline objektiivsus sisaldab endas aga positiivset suhtumist subjektiivsusesse. Peamine tunnus: subjektiivsus on asendamatu objektide, asjade moodustamisel, loomisel. Eelistatakse tegemist vaatlemise asemel!!! Subjektiivsust on tarvis objektiivsuse jaoks. Heidegger – objektid saavad meile tuttavaks esmalt meie tegevusruumis maailmas, mitte läbi teoreetiliste mõtiskluste. Positivism eeldas valesti, et sotsiaalne teaduslik teadmine baseerub faktidel, mis on lihtsal seal olemas. Objektiivsuse epistemoloogilne küsimus: kuidas objektiivsus on loodud (Fabian)
annaabi.ee 
