Meetodi kasutamise eelduseks on võimalus püstitada olemasolevatele teooriatele ja/või varasematele uurimustele toetudes täpseid uurimisküsimusi ja hüpoteese ning nendest lähtudes operatsionaliseerida teksti huvipakkuvad tunnused analüüsikategooriatena enne analüüsi läbiviimist. Standardiseeritud kontentanalüüsis kasutatakse seega valdavalt deduktiivset lähenemist. Selle analüüs võimaldab kätte saada ka subjektiivsemat hinnangut. Väline valiidsus on üldjuhul okei (sõltub, mis materjale kasutatakse). Seesmise valiidsuse probleem- Kasutatakse erinevate tekstide/publikatsioonide uurimiseks. Sageli kasutatakse standardiseeritud kontentanalüüsi abimeetodina ankeetküsitluse lahtiste küsimuste vastuste kodeerimiseks. Näide: USA uuris II MS saksa ajakirjanduses surmakuulutusi, et selgitada kaotuste arvu. Oluliseks osutus kodeerimine e mida otsin. 19
teab neid olevat, vaid sellisena nagu kunstnik neid näeb. Looduses maalitud maali hakati nimetama vabaõhumaaliks. Impressionistlik maal on kergesti äratuntav. Selle esimeseks tunnuseks on asjaolu, et kunstnik püüab edasi anda ilmastikutingimusi, aastaajast rääkimata. *Postimpressionism: Osa impressioniste pettus juba paari aasta pärast taolises hetke peegeldavas kunstis ning püüdis luua midagi püsivamat või siis subjektiivsemat. Neid kunstnike hakati nimetama postimpressionistideks. Kuulsaimad selle suuna tegelased Van Gogh ja Cezanne. Nad arvasid et impressionistide kunst on tundevaene ja et kunst peab väljendama kunstniku hingeseisundit. *Sümbolism: Sümbolism levis 19. ja 20. sajandi vahetusel üle Euroopa ning puudutas paljusid kunstnikke. See vool tekkis reaktsioonina igava igapäevaelu kujutamise vastu. Tunnuseks väljamõeldud, ebareaalne, süzee, sobisid ka legendid, muinasjutud, religioon
annaabi.ee 
