TSAADI IARv Võrdle Tšaadi järve pindala 1960. ja 2000.aastal.Millised on muutused? Aastal 1960 oli järve pindala üle 26 000 km², 2000. aastaks oli see aga juba alla 1500 km². Järve pindala ja sügavus sõltuvad sissevoolust ja sademetega lisanduva vee hulgast.Järv paikneb väga tasases nõos, kus isegi veetaseme vähene tõus tähendab järve pindala märgatavat suurenemist. 2. Millises kliimavoöötmes asub Tšaadi järv?Millest toitub? See järv asub subekvatoriaalses kliimavöötmes. Suurim Tšaadi järve suubuv jõgi on Chari. Järve suubub ka Ngadda jõgi. 3. Iseloomusta Tšaadi järve sügavust. Keskmine sügavus on 4-8 meetrit , sügavaim kohas 10- 11m. 4. Mis võib olla Tšaadi iärve pindala vähenemise põhjuseks? Kliimase muutmine , Jõed võttavad rohkem vesi , kui varem 5. Kuidas mõjutab järve kuivamine kohalike inimeste elu? Nad püüavad kala, tegeleb laevandus , nad kasutavad vesi järvest et juua või sööki teha
tõttu suurel arvul primitiivseid perekondi, eriti puude hulgast. Taimkate. Troopiline vihmamets hõlmab niisked (kuid mitte soostunud) madalikud ning mäestike nölvad kuni - 1200 m kõrguseni. Kõige suuremad troopilise vihmametsa massiivid esinevad Lõuna-Ameerika (Amazonase madalik), Kagu-Aasia (Sunda saarestikud ja Uus-Guinea) ning Aafrika ekvaatorilähedastes piirkondades. Väiksemad, kuid koostiselt vaesemad vihrnametsa massiivid esinevad ka subekvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes (eranditult sademeterikastel tuulepealsetel mäenõlvadel). Troopilise vihmametsa silmapaistvamaks iseärasuseks on erakordne liigirohkus ja seda ka puude-dominantide hulgas. Ei ole haruldaseks, kui ruutkilomeetri suurusel alal loendatakse 200-300 erinevat puuliiki. Troopilist vihmametsa kirjeldades kõnelevad mitmed autorid kolmest, neljast, seitsmest ja isegi kaheteistkümnest rindest, millest koosnevat mets. Kuid väga paljud