intra legem. Nii valitsus kui ka ministrid võivad anda peale intra legem määruste ka praeter legem määruseid, millega saab õiguslikult korraldada neid valdkondi, mis on seaduse poolt reguleerimata. Järelikult määrustega praeter legem võib luua uut õigust. Selleks on vaja aga Riigikogu igakordne volitus. Seadusega võib volitada nii valitsust kui ka konkreetset ministrit andma praeter legem määrusi. Põhiseaduse järgi pole võimalik contra legem määruste andmine. Subdelegatsiooni osas tuleks jälgida põhimõtet, mille alusel Vabariigi Valitsus võib määruse andmise õigust edasi volitada vaid siis, kui see on expressis verbis sätestatud volitavas seaduses, kui selleks on andnud õiguse seaduseandja. Määruse andmise õiguse edasivolitamine Vabariigi Valitsuse poolt saab toimida määruse, mitte korraldusega, sest nii delegatsiooni- kui ka subdelegatsiooninormid loetakse õigusnormide hulka kuuluvateks. Õigusriigis on määruse ülesandeks
See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Edasivolitamisõigus peaks olema üldvolituses sees. Haldusmenetluse seadus ei ütle selle kohta midagi, kuid ütleb, et subdelegatsiooni võib haldusekandja edasi volitada. Selles osas puudub ka kohtupraktika. Seaduses peab olema vastav: delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, o et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, o samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib.
annaabi.ee 
