erosioon ning puusöeosakeste hulga järsk kasv. Inimene lõi karjakasvatuseks, seega ka rohttaimedele soodsamaid lagedamaid alasid metsa põletades ja raadades. Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Suureneb puusöetolmu osatähtsus. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine, millele viitab selles piirkonnas puittaimede osatähtsuse vähenemine, kõrreliste arvukuse järsk suurenemine, ruderaalkoosluste teke ning kuuse kiire levik. Subboreaal (50002500 BP) Algab iseloomuliku jalaka osatähtsuse langusega. Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite koosmõju: kliima jahenemine, muude ökoloogiliste tingimuste ebasobivaks muutumine ning inimmõju (lehisvihtade varumine ja viljaka mullaga alade ülesharimine). Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Perioodi hilisemas osas väheneb ka teiste laialehiste puude arvukus. Hilisneoliitikumis kujunes
pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Asulakohtade ümber kujunes puisniiduilmeline maastik. Tähtsal kohal karjakasvatus. Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik). o Subboreaal Kliima jahenemine, inimmõju suurenemine. Jalaka osatähtsuse langus, paremad võimalused sarapuu, tamme ja kuuse levikule. Hiljem väheneb laialehiste puude arvukus. Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel, kultuurmaad laienesid aleluse kasutamise tõttu. Taani väinad hakkasid kitsenema, soolane Litoriinameri muutus riimveeliseks Limneamereks. Rikkalikud heeringa ja hüljeste jäänused.
Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Asulakohtade ümber kujunes puisniiduilmeline maastik. Tähtsal kohal karjakasvatus. Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik). o Subboreaal Kliima jahenemine, inimmõju suurenemine. Jalaka osatähtsuse langus, paremad võimalused sarapuu, tamme ja kuuse levikule. Hiljem väheneb laialehiste puude arvukus. Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel, kultuurmaad laienesid aleluse kasutamise tõttu. Taani väinad hakkasid kitsenema, soolane Litoriinameri muutus riimveeliseks Limneamereks. Rikkalikud heeringa ja hüljeste jäänused. Kagu-Eestis ja Saaremaal: veis, siga, kits ja lammas.
annaabi.ee 
