Arvatakse, et see liik oli alguses umbrohi nisu- ja odrapõldudel, ning alles hiljem, Rauaajal võeti rukis kasutusele iseseisva põllukultuurina. Subatlantikum (25000 BP) Esimese aastatuhande alguses p.Kr. saavutas kuusk Eestis oma teise maksimumi ja intensiivistus taigale iseloomulike loomade sisseränne idast. Kui Kesk- Euroopa ilvese, karu ja põdra populatsioonid kannatasid suurenenud jahipidamise käes, siis Baltimaadel pidasid need vastu tänu idast tulevale täiendusele. Subatlantilise kliimaperioodi teise poole algust, u. 1900900 aastat tagasi, iseloomustab pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine. I aastatuhande algusest pärinevad vanimad vikatileiud. Uue kultiveeritud liigina kasvatatakse köietoorainet kanepit. Subatlantikumi nooremas osas (10000 BP) omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust ilmuvad 18. saj. alguses. Märgatavalt suureneb
nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Allikasood on tuntud taimeharulduste poolest, siin kasvab alpi võipätakas, tömbiõieline luga jt. Varjukast segametsast võime leida Viidumäe vapitaime luuderohtu. See kaitsealune taimeliik on meil praegusest soojema ja niiskema 37 subatlantilise kliimaperioodi relikt, mida Eestis looduslikult esineb vaid vähestes kohtades Saaremaal ja Hiiumaal. Lindudest võib tegutsemas kohata roherähni ja pähklimänsakut. Viidumäe salumetsades elab Eesti suurim maismaatigu viinamäetigu. Valgepõsklagle, kühmnokk - luik, laululuik, hahk ja ristpart ning paljud teised linnuliigid kuuluvad looduskaitse alla. Siin leidub ka hallhüljest, väga harv on pruunkaru. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon?