põhjutades nende kiire allakäigu. Selline riietus oli tserokiidel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Odzibved Odzibved elasid Ameerikas kirdepiirkonnas, mis hõlmab metsade, järvede ja jõgede ala. Nad rääkisid algonkini keelt. Selle hiiglaslike subarktiliste männi- ja kuusemetsadega ääristatud kultuuripiirkonna põhjaosas elavad inimesed pidid kannatama hilist kevadist sula ja teravat, varajast pakast, mis hävitas maisi ja teised teraviljad. Seetõttu elasid odzibved rändurielu, liikudes oma kasetohust kanuudel mööda näiliselt lõputuid järvi Nad sõitsid veel muid veeteid vastavalt jahi-, koriluse- ja kalastamishooaegadele Sosonid Sosonid elasid Ameerikas suures nõos, mis on piiratud mägedega, suurtest
harva). Sündides on vasikad abitud (kaalub 11-16 kg) ja kaitsta saab neid ema. Kui põdralehma läheduses ei ole, siis varjuvad nad maapinnale (kulu värvi kasukas muudab neid märkamatuks). Emapiimast toitutakse umbes pool aastat, muud toitu hakkavad vasikad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Esimese viie kuuga suureneb vasika kaal umbes 10 korda. Põdravasikas Elupaik Põdrad jõudsid Euroopa aladele pärast jääaega subarktiliste metsade kujunemise perioodil vähemalt 9-10 tuhat aastat tagasi. Nad asustavad Põhja- ja Ida-Euroopat (Skandinaaviamaad, Poolast Jenissei jõeni Siberis, Tsehhi). Elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus leidub jõgesid, soid, järvi, noorendikke ja võsastikke. Põtru võib kohata ka metsade lähedal olevatel põldudel, raielankidel (kasvama hakkav biomass on rikkalikuks toidulauaks). Põdrad oskavad hästi ujuda ja lähevad tihti vette
· Liigirikkus väiksem kui tundras või taigas · Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt · Metsapiiril enamasti oksapuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask UNESCO maiilma looduspärandi alad Arktikas · Venemaa , Wrangeli saar - erakordne liigirikkus Arktikas , maailma suurim morsapopulatsioon, pesitsusala üle 100 linnuliigile , kõige viimasena elasid mammutid seal?? · Venemaa , Putorana platoo hõlmab täielikutl arktilise ja subarktiliste ökosüsteemide komplekti ning taiga-alasid, jõgede, järvede süsteeme ning koski. Kõrge liigirikkus, põhjapõtrade tähtsa migratsioonitee osa · Taani, Ilulissat jääfjord Gröönimaa rannikul · Rootsi , Saamide ala ( kultuuri+ looduspärand) Antarktika Kõige külmem, tuulisem manner maa peal · Jäävaba maismaad 2 % · Jääkihi keskmine paksus üle 2000 meetri · Sademeid keskmisel 200- 500 mm /a · Jaguneb kontinentaalseks osaks ning mereliseks
annaabi.ee 
