Neuroradioloogia(visualiseerimismeetodid) Kompuutertomograafia Esmane uuring enamiku ajuprotsesside diagnoosimisel. Kontrastaine kasutamine võimaldab täpsemalt diagnoosida juhul, kui haigusprotsessiga kaasneb aju verevarustuse häire või on tekkinud ülemääraselt veresoonestikku (ajuinfarkt, subduraalne hematoom, kasvajad jm.). · Värske ajuinfarkt (alla 24 t.) pole tavaliselt nähtav, kuid verevalumit näeb ja uuring sobib infarkti ja subarahnoidaalse hemorraagia (SAH) eristamiseks. · Demüelinisatsiooni üldiselt ei näe. · Aneurüsme ja siinustromboose võib näha juhtumisi, teisi veresoonemuutusi ei näe üldse. 15 Lülisambakanali protsesside selgitamiseks sobib KT vaid siis, kui teatakse täpselt kahjustuse kõrgust. KT on hea müelograafias leitud patoloogilise protsessi täiendavaks uurimiseks. KT ei sobi
Sisemine aju- või seljaaju kest on pehmekest (pia mater cerebralis või spinalis). See liibub otse vastu närvirakke ning ümbritseb ajukoort koos kõige selle kurdudega. Seljaaju puhul liibub kelme vastu valget ajuollust. Need kelmed sisaldavad suurel hulgal veresooni. 38 Ämblikuvõrkkest (arachnoidea) on keskmine kest ja liibub otseselt vastu kõvakelmet ja ulatub oma peente kiududega sisese ajukestani ja moodustab subarahnoidaalse ruumi (ämblikvõrkkelme alune ruum). See ruum on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Ämblikvõrkkestas puuduvad peaaegu täielikult veresooned. Kõvakest (dura mater cerebralis või spinalis) on välimine ajukest. See koosneb tugevast sidekoest ja liibub seestpoolt vastu koljut. Kõvakelme all asub subduraalruum. Kõva ajukelme koosneb õieti kahest kihist, mis on enamasti kokku kasvanud. Seal, kus need kihid on eraldi, asub