Koostas: Keity Eres Progressiivne rock Oktoober 2010 Areng 1960.aastate lõpul hakkas bluusi ja jazz- muusika rock-muusika otsima uusi teistest vormidest, ideid rock'i peasuunast üha erinevate maade kaugemal olevatest rahvamuusikast muusikalistest allikatest: klassikalisest muusikast. Kaks tähtsamat arengu eeldust olid : pillimeeste mängutaseme tõus stuudioelektroonika ja instrumentide täiustumine Rock'ist oli saanud uus omaks võetud nähtus. 70.aastate algul oli progressiivset rock'i mängivate ansamblite tõusuperiood. Üldiselt Progressiivne (rock) muusika: puuduvad kindad rocki elemendid loominguliselt avameelne ja avatud mitmekesine mõjutatav teiste muusikastiilide poolt
E.M. Progressiivne (intellektuaalne) rock, jazzrock ja fusion. Progerocki kui nähtuse hiilgeaeg oli 1970. aastate algupoolel, mis oli muusikas suurte ideaalide ja lootuste ajastu. Need ideaalid oli nii suured, et vaevalt niisugune avaralt haarav lootusega segunenud fantaasia enam kunagi rockmuusikasse naaseb. See oli puhang, mis jättis olulisi jälgi järeltulevasse muusikasse ja kuulajatesse. Nende stiilide kaks tähtsamat eeldust olid: pillimeeste üldine mängutaseme tõus ja stuudioelektroonika ning pillide täiustumine (süntesaatorid). Ideid ammutati erinevate rahvaste rahvamuusikast ja isegi klassikalisest muusikast. Enamus intellektuaalrokki mängivatest ansamblitest on pärit Inglismaalt ja paljudel muusikutel oli klassikaline muusikaharidus. Tuntumad ans. on "Emerson, Lake & Palmer", "King Crimson", "Yes", "Genesis", kus alustas lauljana Peter Gabriel ja hiljem jätkas Phil Collins. "Pink Floyd"
muusikas kohtab traditsioonilise bluesi mõjusid rohkem, kui heavyansamblite puhul. INTELLEKTUAALNE ROCK 60-ndate aastate lõpul hakkas rockmuusika otsima ideid rocki peasuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest: lisaks bluesile ka jazzmuusika teistest vormidest, erinevate maade rahvamuusikast ning isegi klassikalisest muusikast. Sellise arengu kaks tähtsamat eeldust olid: 1) pillimeeste üldise mängutaseme tõus 2)stuudioelektroonika ja instrumentide täiustamine, mis võimaldas ka väikese koosseisuga saavutada varem mõeldamatuid kõlavärve. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rock’ist saanud üldiselt om aks võetud nähtus, m is tõm bas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. S ellest ka nn. intellektuaalse ro ck’i m än givate ansam blite tõusuperiood 70-ndate aastate alguses. Vaadeldes kasvõi selle stiili tuntumaid