Kuldnokk Kuldnokk on Eesti keelne nimi, kuidas ladina keeles kölab nii, Sturnus vulgaris L. Rahvasel on neevl temast palju nimesi. Näiteks Kuldnokk, rästas, türgi varblane, puurivarblane ja neid on veel ja veel. Tiivade pikkus ulatub koguni 13-14 cm-ni. Keha mass on kesmiselt 53-67g. Levinud on nad peaaegu üle terve euroopa. Kuid meil vedas, meil eilavad kuldnoka üle terve Eesti. Vahepeal üks pilt ka siis. Nüüd te teate kuidas näeb välja kuldnokk. Ilus onju? Kahjuk nende arvukus 20 viimaste aastate jooksul on tugevalt vähenenud
ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused. · Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi. Pöialpoiss Regulus Regulus · Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik. · Kehapikkus on 9 cm, kaal 47 g. · Elupaigana eeslistab pöialpoiss kuusikuid. · Pöialpoiss toitub putukatest. Kuldnokk Sturnus vulgaris · Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g. · Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. · Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes.
(Zootoca vivipara) Zootoca leevike (Pyrrhula pyrrhula) leevike (Pyrrhula) vintlased (Fringillidae) metsvint (Fringilla coelebs) vint (Fringilla) vintlased (Fringillidae) ronk, kaaren (Corvus corax) vares (Corvus) vareslased (Corvidae) urvalind (Carduelis flammea) ohakalind (Carduelis) vintlased (Fringillidae) pasknäär (Garrulus pasknäär (Garrulus) vareslased (Corvidae) glandarius) kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae) puukoristaja (Sitta europeae) puukoristaja (Sitta) puukoristajalised (Sittidae) rasvatihane (Parus major) tihane (Parus) tihaslased (Paridae) must-kärbsenäpp (Ficedula must-kärbsenäpp kärbsenäplased (Muscicapidae) hypoleuca) (Ficedula) väike-lehelind, silksolk lehelind põõsaslindlased (Sylviidae)
4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica)..............................................................................25 2.4.6. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kangurlindlased (Ploceidae).....................26 2.4.6.1. Koduvarblane (Passer domesticus)............................................................................26 2.4.7. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kuldnoklased (Sturnidae)..........................28 2.4.7.1. Kuldnokk (Sturnus vulgaris).....................................................................................28 2.4.8. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vareslased (Corvidae)...............................29 2.4.8.1. Hallvares (Corvus corone).........................................................................................29 2.4.8.2. Harakas (Pica pica)....................................................................................................31 2.4.8.2
kõige märgatavamad sügisel (augusti lõpust oktoobrini). Toitumine Toit on nii loomne kui ka taimne. Suvepoolaastal on ülekaalus putukad, ussid, linnumunad ja -pojad. Suve teisel poolel tarvitab rohkem taimset toitu (marjad, seemned) ja tammetõrusid. Pesitsemine Pesa ehitatakse tavaliselt kuusele kuni 10 m kõrgusele. Pesa on lame, koosneb väljastpoolt raagudest, seest aga samblast ja rohujuurtest. Kurnas on 5...7 muna, mis on hallikad, pruunide tähnide ja laikudega. 25Kuldnokk Sturnus vulgaris Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Teda pole asjata kevadekuulutajaks nimetatud - rändlinnuna saabub kuldnokk meile juba märtsis või koguni veebruari lõpus, kui põlde katab veel lumi. Tänu oma