VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e
Kvaternaar-, Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesniksidemetega Denaturatsioon e. Valgustuktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku sturktuurid taastuvad Nt juuste stuktruuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine Valgu ülesanded: Ensümaatiline funktsioon -Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Tärklise lagundamine.(ensüümid) Ehituslik funktsioon- ainult valgulise ehitusega on nahatekised:karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. Transportfunktsioon- juhivad kindlaid molekule raku sisse ja välja transpordivad happnikkud. (Transportvalgud)
Eelisatakse teist mudelit, mille korral arvatakse et RNAP II on immobiliseeritud. • Splaissingu ‘vabrikud’ (=tuuma speklid, splaisingu speklid) Splaissingu vabrikud ehk tuuma speklid on väikesed membraanitud organellid või struktuurid, mis sisaldavad valku. See valk on faktorite reservuaariks, mis osaleb transkriptsioonil ja pre-mRNA protsessingul. Splaissingu vabrikud on irregulaarsed intervallidena esinevad sturktuurid tuumas, mis varieeruvad suuruse ja kuju poolest. Umbes 25-50 speklit esineb ühes imetaja interfaasi tuumas. Speklid koosnevad interkromatiini graanulite klastritest. Splaissingu vabrikud on dünaamilised struktuurid – nii nende valgulised kui RNA-valk komponendid saavad ringelda pidevalt spektite ja teiste tuuma piirkondade vahel olenevalt raku transkriptsioonilisest olekust. Nad asuvad kromosoomi territooriumites, kromatiini domeenide vahel.
annaabi.ee 
