Saj II poolel. Ta on teinud näiteks Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. · Kadrioru loss. Ehitatud Peeter I käsul , kavandas NICCOLO MICHETTI . Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik. Kolmekorruseline. Esimesel korrusel majandusruumid ja kolmandal privaatsed eluruumid, teine korrus pidude ja vastuvõttude jaoks. Lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ja kujude ning maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuride, basseinide ja purskkaevudega. · Mõisahooned Eestis. Barokkstiil on eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma mõisate ehitamises, näiteks Palmses.
loojaks oli kuulus mööblimeister Thomas Chippendale. 3. Christopher Wren. Saint-Pauli katedraal. Kunst Eestis 17.-18 sajandil 1. Kadrioru loss ehitati Peeter I valitsemise ajal. See on ehitatud barokki stiilis. Kadrioru loss pole väga suur, küll aga luksuslik. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks. Kadrioru lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ning kujude ja maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuridega, basseinide ja purskkaevudega. Klassitsism ja romantism 1.18 saj on nimetatud valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustajad, näiteks kirjanikud ja filosoofid Voltair, Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning
sajandi II poolel. Tähtsaim ehitis. Christopher Wren. Saint Pauli katedraal Kunst Eestis 17.-18. sajandil 34. Kelle valitsemisajal ehitati Kadrioru loss? Mis stiilis on ehitis? Kirjelda lossi. Selle kavandas itaalia arhitekt Niccolo Michetti. Peeter I valitsemisajal. Hilisbaroki stiilis. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid, kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli pidude ja vastuvõttude jaoks. Poesaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ning kujude ja maalidega. Klassitsism ja romantism 35. Miks nimetati 18. sajandit valgustusajaks? Valgustajad, nt. kirjanikud ja filosoofid Voltaire, Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Usuti mõistuspärastesse loodasseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. 36
annaabi.ee 
