tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks. 4.Radiomeetrite ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või -kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem. Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus
ergastatud olekusse. Aatomite tuumad annavad aeglaselt ära saadud energia, minnes tagasi lähteolekusse. Seda saab registreerida TMR spektrina. Relaktsiooniaeg sõltub molekuli suurusest, olles suurematel lühike ja madalmolekulaarsetel pikk. Emissiooni regamist saab viivitada detekteerides vaid väikesi molekule. Nii saab mõõta keerulisi segusid, sünteesi produkte jne. Seostumsit valguga. Teisi viise – afiinsus, SPR- ja stsintillatsioon-skriining. Juhtühendi leidmine: võib olla kaugem ideaalist, madala aktiivsuse ja sobimatute kõrvalefektidega, kuid ta on vajalik lähtepunkt ravimidisainile ja tootearendusele. Allikad: - looduslike ühendite skriining, - kombinatoorne süntees, - meditsiiniline folkloor, - kompuuter disain, - sünt.pankade skriining, - juhus ja intuitsioon,
annaabi.ee 
