aastal Kreeka pealinnas Ateenas, esimesed taliolümpiamängud korraldati 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. Nelja aasta eest Ateenas küll meestest keegi enamat kui ühte kulda ei saanud, kuid naistest oli parim kolme kirkama autasuga rumeenlanna Ctlina Ponor. Riistvõimlemisest pärinevad aga nii mõnegi olümpia suurimad staarid nii on üle maailma tuntud näiteks mitmekordsete olümpiavõitjate Nadia Comneci ja Olga Korbuti nimed, valgevenelane Vitali Stserbo võitis 1992. aastal Barcelona olümpial kokku kuus kuldmedalit ning kõigi aegade olümpiamängude medalirekord kuulub Larissa Latõninale, kes olümpiatelt võitis kokku 18 medalit Riistvõimlemise liidrid 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970
oktoobril 1986 aastal. Spordialadeks olid aerutamine, jahilaskmine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, pesapall, poks, purjetamine, ratsutamine, sõudmine, tennis, tõstmine, veesport, vehklemine, vibulaskmine, võimlemine ja võrkpall. Osalejaid oli 9356 neist 2704 olid naised. Osalejaid riike oli 169. Spordialasi kavas 28. Edukaim riik oli Sõltumatute Riikide Ühendus. Edukaim sportlane Vitali Stserbo kes sai 6 kulda. Eesti esindusse kuulus 37 sportlast. Eestlastest said medali Erika Salumäe (kuldmedal, trekisprindis) Toomas ja Tõnu Tõniste (pronksmedal purjetamise, 470 klassis) Pealtvaatajaid oli 3 miljonit. Olümpiamängude maskott Lambakoer Cobi. (1992. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 2. Maskott Cobi. (http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068226.shtml) 3.2. Sydney suveolümpiamängud Sydney on Austraalia suurlinn