Kuid oma unistuste keskkond, kuhu sa endast tehtud video paigutad, võib olla reaalsuses ohtlik, vägivaldne, ebareaalne. Teema arendusena võib märksõnadeks olla ,,Minu unenägu", ,,Minu unistus" (inglise keeles kõlab pisut laiaulatuslikumalt ,,My daydreams"), ,,Mina ja mu virtuaalsed sõbrad". Rühmatöö koosneb alljärgnevatest etappidest: 1. Grupi instrueerimine, grupi liikmete vajaduste ja oskuste väljaselgitaine; 2. Ideede kogumine (esmased ideed stseenidena paberil); 3. Video filmimine ehk siis juhendaja abiga filmitakse igat rühma liiget vastavale kavandile ja kliendi juhistele 4. Video kopeerimine arvutisse, video töötlemine 5. Sobiva keskkonna leidmine internetist (pildid, videod) 6. Vide ja piltide töötlemine, erinevate kihtide kasutamine 7. Video esitlemine, arutelu Maristritöös asendas üks rühma liikmetest endast tehtud video lõpuks hoopis savist tehtud kujuga. Valitud keskkonnad olid väga erinevad:
Liisa Pulga puhul me näeme stanislavskilikku näitlejat, kes sulandub oma tegelasega üheks. Teda etenduse ajal jälgides näeme me pigem Nirksilma kui Liisa Pulka. Ta on tabanud väikese tüdruku kiusu ja jonni, maailma avastamise tahte ja mängutuju. Nirksilm on tüdruk, kes ei taha kleiti kanda ja eelistab probleeme lahendada kakeldes. Ta tahab isa tähelepanu ja mõnikord olla sama suur kui Jem. Kui alustekstis tuleb isa ja tütre suhe tihedalt väikeste stseenidena, siis lavale on see jõudnud ühe suure aspektina siis, kui Nirksilm otsustab ära surra. Suure teatraalsusega otsustab Nirksilm isale õpetunni anda ja lihtsalt kiusu pärast ära surra. Sellele järgneb Nirksilma ja isa vaheline mäng, kus isa teeskleb, et ta lahkub, kuid võtab sellega hoopis Nirksilma vahele. See stseen on heaks näiteks, kuidas tegevusega luuakse tegelasi. Selle sõnadeta stseeni abil õpime paremini tundma nii Nirksilma kui ka Atticust ning õpime