berliozi isikliku eluga, selle alapealkirjaks on "episood kunstniku elust". sümfoonia aluseks on see ,et ta armus ühte briti näitlejatari Harriet Smithsoni , aga too ei näitanud ta vastu mingisuguseid tundeid, selle mõjutusel ta kirjutaski selle sümfoonia (1830). sellel sümfoonial on olemas sõnaline programm. sellel sümfoonial on 5 osa: 1. "unelmate kired" 2. "ball" - esimest korda on sümfoonilises muuskas kasutusel 2 harfi .tegemist on valsiga (armastatu petab teda 3. "stsee väljadel" - kujuta ilustat looduspilti, mille keskel toimub midagi koledat- ta armastatu petab teose kangelaks 4. "rongkäik tapalavale" - kangelane oli surma mõistedtud ja ta viidi hukkamispaigale 5. "öine unenägu nõidade sabatil" - see on siuke sürr ja vierd. :D "dies irae" fryderyk chopin (1810-1849) sündinud poolas, warssavi lähedal. ta oli poola pianist ja helilooja. oli väga
maalinud kirikutes ja paleedes monu¬mentaalseid seina- ja laemaale. Dekoratiivse monumentaal¬maali põhinõue oli, et ta pidi olema vaa¬deldav ruumi kõigist paigust. Veelgi enam, ta pidi valitsema ja kujundama tervet ruumi ning looma uue, illusoorse tege¬likkuse, mille sündmused on edasi antud võimalikult kontsentreeritult ja kust on välja selekteeritud kõik ebaoluline. See nõudis omakorda ranget kompositsiooni kompaktsete stseenidega ning stsee¬nide täit emotsionaalsust. Üksikasjadele siin ruumi ei jätkunud. Ruumi täielikuks haaramiseks ning kaunistamiseks kavan-dati monumentaalmaalid sageli üksikutest stseenidest koosnevate tsüklitena. Koloriidilt on Rubensi kartoonid väga diskreetsed, kas pruunikates või sinistes toonides, figuurid seevastu on rubenslikult monumentaalsed. 1620-ndate aastate algul täitis Rubens kuninglikke tellimusi Prantsusmaalt. Noor kuningas Louis XIII tellis kartoonid
Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastami¬seks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ette¬kannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu an¬takse edasi teose tegevustik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stsee¬nideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu. Monoloog-Hamlet Olla või mitte olla 43 Näidendites puuduvad autori kõne, jutustus ja kirjeldus. Seda asenda¬vad remargid - autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, liikumise jm kohta. Näidentises on
annaabi.ee 
