kes näitas, et kuraare ei tapa loomi ja paranemine on täielik, kui loomale tehakse kunstlikku hingamist. 1825. aastal Charles Waterton kirjeldas klassikalist eksperimenti, kus ta hoidis emast eeslit elus, kellele oli manustatud kuraaret läbi kunstliku hingamise. Watertoni on tuntud samuti selle poolest, et ta tõi kuraare Euroopasse. Robert Hermann Schomburgk kes oli kogenud potaanik identifitseeris väädi kui ühe Strüknose perekonnast ja andis talle uue aksipteeritud nime Strychnos toxifera. George Harley avastas 1850. aastal, et kurare on väga effektiivne teetanuse ja strühniin mürgituse ravimisel. 1914. aastal Henry Hallett Dale kirjeldas atsetüülkoliini füsioloogilist mõju. Peale 25. aastat näitas ta, et atsetüülkoliin on vastutav neuromuskulaarse ülekande eest, mille võib blokeerida kuraarega. Kõige rohkem tuntud ja ajalooliselt kõige tähtsam toksiin (tänu tema meditsiinilisele rakendusele) on D-tubokurariin
Fütoteraapia eksam 2013 +1. Kolm suurt rühma taimseid sekundaaraineid, kuhu kuulub enamik ravimtaimede toimeaineid? Alkaloidid, polüfenoolid, terpenoidid. +2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid. +4. Kinnistava toimega ained a)missugustel taimsetel ainetel on kinnistav toime b) missugusesse sekundaarainete rühma need toimeained kuuluvad c)millel nende kinnistav toime baseerub? a) Parkainetel ehk taniinidel b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valku...
põllumajanduslikus toidutootmises kasvatatavate taimede kaitsmiseks kasvutakistajate (umbrohud, parasiidid, putukad, mikroorganismid) vastu. Esimeseks ajaloost teadaolevaks pestitsiidiks oli väävel, mille suitsu kasutati Vanas-Hiinas juba 3000 aastat tagasi. 16. sajandil tõrjusid hiinlased kahjurputukaid arseenikuga. 1700-ndatel hakati näriliste tõrjeks kasutama tubakalehte (toimeaineks nikotiin) ja strühniinipuu Strychnos max vomica seemneid (toimeaineks strühniin). 19. sajandi keskpaiku hakkasid insektitsiididena kasutust leidma rotenoon Derris eliptica (eestik. nimi teadmata, Kagu-Aasia taim) juurest ning krüsanteemiõitest pärit püreetrum. 1880. aastal hakati jahukaste tõrjeks kasutama bordoo segu (vasksulfaat, lubi ja vesi), paarkümmend aastat hiljem lisandusid pestitsiide nimekirja koloraado mardika tõrjeks ette
annaabi.ee 
