10.10.2013 a.i.1. Lingvistilised argumendid keelelised argumendid. a. Semantilised argumendid semantika on tähendusõpetus. Me lähtume sellest, mis on mõiste üldkeeleline tähendus. Kasutame mõiste üldkeelelist tähendust argumendina. §8 lg1. b. Süntaktilised argumendid viitab sellele, et tuginev normilause grammatilisele strukuurile. Võib sõltuda näiteks kirjavahemärgist. ,,Armu mitte, surma!" ; ,,Armu, mitte surma!" ; PS §34 lause2 ... ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. a.i.2. Geneetilised argumendid lähtub seadusandja tegelikust tahtest, isikute tegelikust tahtest. · See, mida isikud silmas pidasid, seda tuleb uurida ja sellest saab kätte argumendi, mida tegelikult taheti öelda. · Nt põhiseaduse assamblee.
5.3 Nõuded ja vastuväited Igasugused õiguslikjud konstrktsioonid ja mõisted (tsiviilõigussuhe, objektiivne tsiviilõigus jne) neid on vaja, et lahendada konkreetseid probleeme. On vaja selgitada, kellel on kellegi vastu nõudeõigus ja kas see nõudeõigus eksisteerib mingites raamides või midagi ma ei saa aru.. :S Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivsest õigust. Nõudeõigused võib vastavalt tsiviilõiguse enda strukuurile struktueerida. Asjaõiguslikud nõuded, Perekonnaõiguslikud nõuded, pärimisõiguslikud nõuded, võlaõiguslikud nõuded.. Tuleb alati vahet teha nõudeõigus alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad. Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus kas või kellel on
5.3 Nõuded ja vastuväited Igasugused õiguslikjud konstrktsioonid ja mõisted (tsiviilõigussuhe, objektiivne tsiviilõigus jne) neid on vaja, et lahendada konkreetseid probleeme. On vaja selgitada, kellel on kellegi vastu nõudeõigus ja kas see nõudeõigus eksisteerib mingites raamides või midagi ma ei saa aru.. :S Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivsest õigust. Nõudeõigused võib vastavalt tsiviilõiguse enda strukuurile struktueerida. Asjaõiguslikud nõuded, Perekonnaõiguslikud nõuded, pärimisõiguslikud nõuded, võlaõiguslikud nõuded.. Tuleb alati vahet teha nõudeõigus alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad. Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus – kas või kellel