Seni pole teada ka liikumist rakust rakku, nakatatud rakkude arv suureneb rakkude loomuliku paljunemise teel. Krüptoviiruseid on leitud paljudel õistaimedel (paljudel taimedel mitu erinevat viirust) ja krüptoviiruste sarnaseid viirusi on kirjeldatud ka okaspuudel (nulg) ja merevetikatel. 2.1. Viron ja genoom Alphacryptovirus Genoomis on kaks dsRNA segmenti (2.0 ja 1.7 kbp), mõningail juhtudel ka kolm segmenti. Virionid (30 nm) koosnevad ühest struktuurvalgust (55 kDa) ja virioniga on seotud RdRp aktiivus Betacryptovirus Genoomis on kaks segmenti (2.25 ja 2.1 kbp). Virionid (38 nm) sisaldavad RdRp aktiivsust. 3 LIISI KINK 4
Kõik eukarüootide + RNA viirused replitseeruvad alati raku tsütoplasmas ja replikatsioon on alati seotud raku membraaniga. Eristatakse RNA viiruste seas nelja erinevat super-sugukonda: 1. Picorna sarnased viirused. 2. Alpha sarnased viirused. 3. Flavi sarnased viirused. 4. Corona sarnased iirused Sugukond Picornaviridae: virionid Virion on membraanita ja ca 30nm diameertigam ikosaeeder. Virioni kapsiidi mooduatavad kolmest struktuurvalgust (VP1, VP2, VP3) koosnevad protomeerid. Polio- ja rhinoviiruste puhul on igale protomeerile omane sügav “vagumuse” või “kanjoni” olemasolu välispinnal. See kanjon on kohaks kus asub raku retseptorit seondav akseptorsait, Aphtho- ja cardioviirustel on siledad virionid ja seepäraste erineb nende viiruste retseptorit siduva saidi struktuur oluliselt eelmiste viiruste struktuurist. Polioviiruse virionid on stabiilsed (ka madala pH suhtes) ja piisavalt suured
annaabi.ee 
