Süsteem on jälgitav ajavahemikus (t0, t1), kui süsteemi olek hetkel t0 on üheselt määratav väljundite kaudu intervallis (t0, t1). Süsteemi tundlikkus Süsteemi käitumisomaduste sõltuvus süsteemi parameetrite muutustest. Tagasiside võimaldab vähendada süsteemi tundlikkust teatud parameetri suhtes. Süsteemid, mis koosnevad allsüsteemidest ja kus ühed süsteemid on teistele ülemsüsteemideks, nimetatakse hierarhilisteks süsteemideks. 1. tase - staatilised süsteemid. See on struktuurskeemide tase, skeemid, geograafilised kaardid, päikesesüsteem jm. 2. tase - lihtsad dünaamilised süsteemid. Siia kuuluvad täpselt töötavad kellad ja muud mehaanilised masinad. 3. tase - lihtsad küberneetilised süsteemid. Antud taseme süsteemideks on süsteemid, mis sisaldavad info edastamist ja kogumist ning, mis on mingis mõttes isereguleeruvad ja suudavad tagada teatud piirides mingit tasakaalu. Näiteks termostaat, automaatreguleerimissüsteemid jm 4. tase - avatud isetaastuvad süsteemid
Optimaalse vastuvõtja sünteesil eeldatakse muidugi ka aprioorset teavet vastuvõtule kaasnevate mürade, häirete iseloomu kohta. Tundmatute parameetritega signaaliks loetakse signaali, kus lisaks tema teadaolemisele on tundmatud veel mõned signaali parameetrid (sagedus näiteks). On sünteesitud terve rida vastuvõtjate optimaalseid lahendeid (struktuure), kus eeldatakse signaali additiivse (signaaliga liitunud) valge müra taustal. 3.2 Struktuurskeemide iseärasused- Suvalise vastuvõtja enda parameetrite hindamisel või struktuurskeemi koostamisel on kasulik teada antud ülesande (või siis selle lähedase ülesande) optimaalset lahendust. Need lahendused on leidnud valgustamist paljudes kirjandusallikates; tõsi, korrektset matemaatilist tõestust on leidnud vaid suhteliselt vähesed ning suhteliselt lihtsate ülesannete lahendamiseks ettenähtud variandid. Mida rohkem on signaalist teada eelnevat (aprioorset)
Ms ( J TMTe s 2 + TM s + 1) (4.4) I k MM WMIs = = . M s TMTe s + TM s + 1 2 Struktuurskeemid. Antud võrrandid sobivad muunduri ja mootori matemaatilise mudeli esitamiseks struktuurskeemide kujul, nagu on näidatud joonisel 4.1. Joonisel 4.1, a...e vastab iga ühe elemendi ülekandefunktsioon ühele struktuurskeemi plokile. Detailsem struktuurskeem, mis kirjeldab mootorit suletud süsteemi (kiiruse tagasisidega), on toodud joonisel 4.1, f. Mootori väljundsuurusteks on siin vool, pöördemoment ja vastuelektromotoorjõud. Ülekandefunktsioon on teist järku, mis näitab, et mootori siirdetunnusjoon (hüppekaja) on võnkeline või aperioodiline
annaabi.ee 
