mitmesugused, siis on küllaltki raske määrata täpselt pinnase survet tugiseinale. Seeparast on praktiliste arvutusmeetodite aluseks võetud mõned tööhüpoteesid, mis lihtsustvad teoreetilisi tulemusi, tagades seejuures siiski tugiseinte vajaliku tugevuse ja püisivuse. Struktuurisidemete iseloom mõjutab suurel määral pinnase tugevust, sest mineraaliosakeste vahel tekkivad tõmbepinged võetakse vastu ainult nendevaheliste struktuursidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste vahel mõjuvate molekulaarjõudude suurusest, mis omakorda sõltuvad osakeste puutepinnast ja molekulaarselt seotud vee hulgast. Pinnaseid, mille koosseisus on paiju suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi,nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnase olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Tugiseina arvutamisel stabiilsuselem loetakse puistmaterjal pudedaks.
süvisega vundamendi ja tiheda pinnase puhul. Teisel juhul on purunemistsoon väiksem, piirdudes mõnikord vundamendi vahetu lähedusega. Pinnase kerkimist vundamendi kõrval ei pruugi esineda. Purunemine on iseloomulik suure süvise või koheva pinnase korral. Kolmandal juhul toimub purunemine vahetult talla all, kusjuures kõrvale jääva pinnase olukord ei muutu üldse või muutub väga vähe. Selline purunemine on iseloomulik kohevale, jäikade struktuursidemetega pinnasele. Käesoleval ajal käsitlevad lahendused tasapinnalist olukorda ja vertikaalset tsentriliselt mõjuvat koormust. Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud parandusteguritega. Toimunud maalihete analüüs ja teoreetilised uuringud näitavad, et enamvähem ühtlases pinnases on lihkepind kõverjooneline ja paljudel juhtudel lähedane ringsilindrilisele pinnale. Ringsilindrilise lihkepinna meetodiga kontrollitakse nõlva püsivust
Kui eksperimentaalsed vähe. Selline purunemine on iseloomulik kohevale, jäikade ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik uurimused jääb sellest väheseks ja pingejaotuse muutus võrreldes struktuursidemetega pinnasele. Käesoleval ajal käsitlevad lahendused osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks ühtlase pinnasega on enamasti tasapinnalist olukorda ja vertikaalset tsentriliselt mõjuvat koormust. komponendiks - nõlvaga risti mõjuvaks jõuks N ja piki nõlva mõjuvaks väiksem teoreetilisest ja liiva puhul lähedane Boussinesq' lahendusele
Pinnase kerkimist vundamendi kõrval ei pruugi esineda (b). Purunemine on iseloomulik suure süvise või koheva pinnase korral. Tavaliselt vertikaalset osa koormus- vajumise graafikul, kui vajumine teatud koormuse juures hakkab piiramatult kasvama, ei saavutata. Kolmandal juhul toimub purunemine vahetult talla all, kusjuures kõrvalejääva pinnase olukord ei muutu üldse või muutub väga vähe. Selline purunemine on iseloomulik kohevale, eriti jäikade struktuursidemetega pinnasele (c). Milline purunemisviis on tõenäoline sõltuvalt vundamendi süvisest ja liiva tihedusastmest, on esitatud joonisel 8.6 (Vesic 1963). 108 0 Talla sügavus m 1 Ü ld in e lih e
annaabi.ee 
