kasvustrateegia 2014-20120). See on üks põhjuseid, miks Eesti peaks olema ELi tasandil aktiivne, eriti neis kohtades, mis on seotud nõudluspoole poliitika ning ühiskondlike väljakutsetega seotud poliitikameetmestike loomise ja rakendamisega. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2014.2020. aasta perioodi üheks eeltingimuseks on Euroopa Liidu poolt seatud nutika spetsialiseerumise strateegiate olemasolu struktuurivahendeid kasutavates riikides ja regioonides. Ka Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika keskmes on nutika spetsialiseerumise mõiste leidnud olulise koha: nii strateegia fookusena kui ka ministeeriumide, ettevõtjate ja teadlaste võimaliku koostööplatvormina (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)).
finantseerimiseks, muuhulgas põllumajandustoetusteks. (Riigi Raha Veeb) Struktuurifondide toel saab ehitada infrastruktuuri objekte, arendada teadus- ja arendustegevust, toetada innovaatilist ettevõtlust, tõhstada keskkonnakaitset, panustada haridusse, täiskasvanuõppesse ja teistesse tööhõivega seotud valdkondadesse. Euroopa Liit planeerib oma eelarvet 7 aastat ette. Aastateks 2007- 2013 eraldatakse Eestile 53,3 miljardit krooni struktuurivahendeid. Võrreldes aastatega 2004- 2006 tähendab see aastas ligi kaks korda enam toetusraha. Euroopa raha kasutamist planeeritakse nagu eelpool mainitud koos Eesti siseriiklike vahenditega. Struktuurivahendite strateegia on osa riigi eelarvestrateegiast. (Riigi Raha Veeb) Olulisemad valdkonnad Euroopa Liidu toetusraha kasutamiseks on määratud selliselt: · Haritud ja tegus rahvas. · Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv.
annaabi.ee 
