Vaesus on väiksem rikastes demokraatlikes riikides, kus vasakpoolsed parteid on valitsust kontrollinud, ametiühingute liikumine on suurem ja parlamentides on suurem osa naistest. Stabiilne ja pikaajaline demokratiseerimine seotud madalama vaesusega, kui ka tööturg ning haridusasutused. Orjandus ning kolonialism, seavad vaesed riigid ebasoodsasse olukorda. Riigid enamasti distsiplineerivad, reguleerivad, kontrollivad ja tõrjuvad vaeseid. Struktuuriteooriad keskenduvad sellele, kuidas demograafiline ja majanduslik kontekst vaesust kolme kanali kaudu põhjustab. Esiteks põhjustavad kaudselt struktuursed kontekstid problemaatilist käitumist, mis põhjustab vaesust. Teiseks põhjustavad need struktuurid otseselt vaesust, isegi käitumiseta. Kolmandaks on struktuursed kontekstid käitumise ja vaesuse suhte modereerimiseks vastastikused. Majanduskasvu peetakse sageli vajalikuks
98 Shafritz, M. Jay, J. Rusell, E.W. 1996. Introducing Public Administration. Logman, Inc., lk. 201 99 Gortner, F. Harold & Mahler, Julianne & Nicholson, Bell Jeanne. 1997. Organization Theory: A Public Perpective, 2-nd ed. Harcourt Brace & Company, lk. 7-11 Erinevused suunitluselt on seotud nii indiviidi, grupi kui ka organisatsiooni kui tervikuga. Välja saab tuua neli peamist subjekti: 1) indiviidi ja grupikäitumise teooriad (nt juhtimisstiil, meeskonna arengustaadiumid); 2) struktuuriteooriad (nt struktuuri seos positsiooni võimuga, keskkonnaga); 3) protsessiteooriad (nt kommunikatsioon, otsustamine, planeerimine, kontrollimine); globaalsed ja üldised organisatsiooniteooriad (nt New Piblic Management, Total Qualiti Management). Erinevused seletusvormilt ehk tüübilt tulenevad sellest, et enamik olulisi teooriaid näevad asju oma vaatenurgast. Süsteemiteooriad näiteks kirjeldavad protsessi toimumist sisenditest väljundetini ja näitavad
annaabi.ee 
