individuaalse teadvuse antiteesi, mehhanismi, mis peaks kõrvaldama üksikindiviidi intellekti raskused ja traagilised vastuolud. Mis aga ei välista, et teatud ajaloolistes situatsioonides võib kultuurimehhanism lisada individuaalse intellekti vastuoludele veel omapoolseid raskusi. Algne kahesus kultuuri ja inimisiksuse suhetes (kultuur kui reaalse isiksuse intellektuaalse struktuuri täiendus, kultuur kui isiksusega isomorfne korrastatus, mis aga asetseb teisel struktuuritasandil) määrab ära kaks põhilist kultuurimehhanismi dünaamilist tendentsi. Mitmekesisuse kasvu tendents ... Terviku püsivus kasvab koos süsteemi sisemise mitmekesisuse kasvuga. Mitmekesisus aga on seotud sellega, et süsteemi elemendid spetsialiseeruvad üheaegselt kui selle osad ja omandavad üha suurema autonoomia kui iseseisvad struktuursed moodustised. ... Sellega on seotud kultuuri omadus, mida võiks iseloomustada kui põhimõttelist polüglotismi. ..
Vajadusel selgitada tunnuseid ja liike 1-2 lausega. Infosüsteem on arvutite ühisus, mis on mõeldud info kogumise, säilitamise, vahetuse ning töötluse ülesannete lahendamiseks. Infosüsteemi tunnused: 1) EMERGENTSUS: süsteemi omadused ei taandu selle osiste omadustele. 2) HIERARHILISUS: süsteemile paratamatult omane, kui tasandiline struktuur, mis väljendub juba süsteemi enese mõistes ja mille kohaselt süsteem on kõrgemal ja elemendid madalamal struktuuritasandil. Hierarhilise süsteemi igal tasandil kujuneb omaette struktuur, mis avaldab vastava tasandi elementidele ja seega kogu süsteemile iseseisvat mõju. 3) STRUKTUUR: Struktuur on peamisi süsteemi emergentsust põhjustavaid tegureid, sest see on komponent, mida ükski element ei sisalda, külla aga süsteem. 4) TERVIKLIKKUS (ÜHTSUS): süsteemi elemendid on omavahel sidestatud ja selle kõiki osiseid tajutakse ühtekuuluvana
Avaldumisvorme füüsikas: mikroosakeste lainelised omadused, elektromagnetvälja kvantomadused, aine muutumine väljaks (annihillatsioon) jne. Atomismi printsiibi kohaselt ei ole aine ega väli lõpmatult väikesteks samade omadustega portsjoniteks jaotatav. Teatud jaotustasemel on võimalik eraldada kvalitatiivselt uute omadustega portsjoneid (nn. ,,aatomeid" üldises mõttes). Samuti võib igal struktuuritasandil peedema tasandi osiseid käsitleda jagamatutena, st. ,,aatomitena". Näiteks võime gaaside molekulaarkineetilises teoorias käsitleda aatomitena terveid molekule, tuuma ehitust uurides käsitleme ,,aatomitena" nukleone jne. Määramatuse printsiip väidab, et mikromaailmas ei ole objekti kõik füüsikalised suurused üheaegsel sama täpsusega määratavad. Sellisteks füüsikaliste suuruste paarideks on näiteks osakese koordinaat ja
annaabi.ee 
