Reaalse SKP kasv oli siis -5,5%. Kriisi leevendamiseks tegi valitsus ulatuslikke kulutusi, kuid see suurendas riigivõlga, mis oli 2,6 triljonit dollarit. Viimastel aastatel on Itaalia majandus isegi veidi kasvanud, kuid see ei ole olnud piisav, et Itaalia majandus tõuseks endisele tasemele. Majanduskasvu aeglustab korruptsioon ning Itaalia üleüldine poliitiline ebastabiilsus. Alates 2011. aastast on riigil olnud neli valitsust, kuid probleeme ei ole suudetud lahendada. Puudus on ka struktuurireformidest. Itaalia majandus on küll kasvanud, kuid riigis valitsev ebavõrdsus ei ole kuskile kadunud. 2016. aastal ohustas 18 miljonit inimest vaesus või sotsiaalne tõrjutus. See osa moodustab 30% Itaalia rahvastikust. Vaesusriski hindamiseks arvestatakse inimeste sissetulekut ning teenuste kättesaadavust. Suurem on vaesusrisk Lõuna-Itaalias ning Itaalia saartel elavate inimeste seas. Euroopa keskmine vaesusrisk on 23,5% ning Itaalia vaesusrisk on sellest 6,5% suurem
kinnisvaramaksude poole, et parandada tootmise efektiivsust ning seeläbi suurendada majanduskasvu. Tänavuses raportis leiab OECD, et Euroala võlakriisi tulemusel on viimastel aastatel laiapõhjaliste muudatuste tegemine liikmesriikides kiirenenud. OECD hinnangul on järgmiste aastate peamine väljakutse tööjõu rakendamine. 2 Raportit Going for Growth koostatakse alates aastast 2005 ning annab ülevaate viimastest struktuurireformidest OECD liikmesriikides. 3. SOOME MAJANDUSEST ÜLDISELT Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Soome valdavalt põllumajanduslik maa. Tööstuse kiire areng sai alguse 19. sajandi teisel poolel, kui hakkasid arenema metsatööstus ja veidi hiljem ka tselluloosi- ja paberitööstus, mis on Soome majanduse üheks alustalaks tänaseni. Sellesse perioodi langeb ka Soome majanduse tänase lipulaeva Nokia asutamine, mis tollal tegeles siiski sootuks erinevate tööstusharudega kui on
annaabi.ee 
