Suulise diskursuse all mõeldakse tavaliselt kahesuunalist vestlust. Diskursuse liigid on nt argivestlus, väitlus, jutustus ja ametlik kõne (kõigil neil on oma iseloomulikud tunnused) Tekstide olulisemad omadused on struktuurne sidusus ja sisuline koherentsus. Sidusus ilmeb eelkõige sõnavalikus, semantiliselt kokkukuuluvate sõnade kaudu. Suhtluse diskursuse tasandi normid on lõdvemad kui morfosüntaksi normid ja suhtluse norme ei ole võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme poleks olemas või neid poleks võimalik kirjeldada. Teksti tähtsaim omadus on tekstuaalsus e tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav sisuline homogeensus e koherentsus. 53. Situatsioonitähendus. Deiktiline element, mis seob lauselausungi antud kõnehetke olukorraga.(täna, eile, homme, siin jne) Deiktilised on ka demonstratiivpronoomenid e näitavad asesõnad. Illokutiivsed jõud e ülesanded, mida lausundid mingis olukorras võivad täita.
LISA: 1970. aastatel tehti katseid kirjutada tekstigrammatikaid tavalise lausesüntaksi, eriti fraasistruktuurigrammatika eeskuju järgides. Need pidid kirjeldama hästi moodustatud tekste ja eristama need halvasti või ebatavaliselt moodustatud tekstidest. Sellised katsed ebaõnnestusid. Suhtluse diskursuse tasandi (loomulikud) normid on lõdvemad kui morfosüntaksi normid ja suhtluse norme ei ole võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme ei oleks olemas või et neid ei oleks võimalik kirjeldada. Pigem nõuab nende kirjeldamine sotsiaalsemat lähenemist kui näiteks morfoloogia ja süntaksi kirjeldamisel tavaliselt kasutataks. Selline lähenemine ongi tüüpiline suulise diskursuse, näiteks vestluse uurimisele. Diskursuseanalüüs- selle mõiste kinnistus 1970. Aastatel Suurbritannias suulise suhtluse lingvistilise uurimise tähenduses
annaabi.ee 
