6.2008/ Reformide esimene etapp, mil pôhitähelepanu oli pööratud struktuurilistele ja institutsioonilistele muudatustele, on praktiliselt lôpule jôudnud. Kuid Eesti Vabariigil tuleks veel mõnda aega püüda jätkata liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. See on tingitud paljustki asjaolust, et märkimisväärset riigipoolset toetust Eesti majandusel loota ei ole. Riigieelarvelised vahendid vägagi piiratud, struktuuripoliitilisteks eesmärkideks neid arvestatavas mahus ei jätku. Ka tulevikus Tuleb hoiduda mõttestampidest, tunnistada fakte, ning mõelda dialektiliselt. On vajalik meeles pidada, et mingil ajaperioodil sobiv ja häid tulemusi andnud majanduspoliitika ei tarvitse olla otstarbekas mõni aeg hiljem. Kahtlemata vajab ka Eesti innovatsioonipoliitika pidevat täiendamist ja muutmist, tuleb hakata majanduses toimuvaid makroökonoomilisi protsesse senisest tunduvalt põhjalikumalt uurima.
halvasti töötavaid eraettevõtteid. Tees eraettevõtete kõrgemast majanduslikust efektiivsusest polnud kiire privatiseerimise ainus ja tähtsaim põhjus. Nagu eelnevalt selgus, ei vastanud sõjajärgsel perioodil välja kujunenud majanduse struktuur taasiseseisvunud ja plaanimajanduselt turumajandusele naasva Eesti Vabariigi vajadustele. Seda struktuuri oli vaja muuta. Eesti Vabariigi riigieelarveliste vahendite kasutamine struktuuripoliitilisteks eesmärkideks oli väga piiratud. Ka läänest saadavast majandusabist ja laenudest ei piisanud. Lisaks sellele ei saanud riik nii suure hulga ettevõtete haldamisega lihtsalt hakkama. Nimelt seetõttu otsustatigi valdav osa majandusest võimalikult kiiresti privatiseerida. Asjaolu, et riik ei saanud ettevõtete haldamisega hakkama, vajab vast selgitust. Asi oli selles, et Eestis kujunes välja täiesti spetsiifiline olukord
annaabi.ee 
