eemalduda nõukogude võimu plaanimajandusest. Arengulist rolli mängis Põhjamaade 80ndate kogemus, kus majandus arenes läbi suurte mõõnade ja tõusude. Suur osakaal välisinvestorid. Peamised muutused Eesti seadusandluse harmoniseerumine EL juriidilise raamistikuga; innovatsiooni-, teadus-, ja arendustegevust ning regionaalarengut käsitleva poliitika teke ja rahastamine läbi EL struktuurivahendite; sihtasutused, mis aitab struktuuripoliitikat. EL juriidiliselt kombineerimine tugevdas Eesti maj-poliitilist maastikku. Tänased probleemid rajasõltuvus. 10. Loeng: avalikud teenused ja avaliku-erasektori koostöö (Veiko Lember) John Alford ja Janine O'Flynn, 2012, Rethinking Public Service Delivery: Managing with External Providers, Palgrave, ptk 1, 5- 26:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/alford-o%5c'lynn-2012.pdf
Protsessipoliitika kui toimepoliitika ehk kulgemispoliitika on oma olemuselt makro- poliitika, mille puhul mõjutatakse rahvamajanduse agregeeritud komponente (nõudlust ja/või pakkumist) näiteks raha- ning maksupoliitikaga. Protsessipoliitika tegeleb otseselt raha ja rahas mõõdetavate suurustega. Mõningates majanduspoliitilistes käsitlustes tuuakse veel eraldi välja struktuuripoliitika (enamasti vaadeldakse struktuuripoliitikat siiski protsessipoliitika osana). Struktuuripoliitika 9 mõjutab majanduse koostist selle suuremate moodulite (tavaliselt sektorite/majandusharude ja/või regioonide) tasandil. Angloameerika majandusalases kirjanduses on enamasti kasutusel järgmine majandus- poliitika liigendamine (Raudjärv, 1995, lk 22). Kvalitatiivne majanduspoliitika, mis hõlmab majandusstruktuuri muudatusi.