Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki.
Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. 3) Nimeta uusi muusikazanre. - soololaul - sümfooniline poeem - kammerlikud väiketeosed klaverile
Beethoveni hilist loomingut on tervikuna nimetatud romantiliseks, kuigi vormi osas jäi ta truuks klassikalistele tasakaalustatud struktuuridele. 19.sajandi muusikas eksisteerisid kõrvuti väga erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikikumuusika, salongimuusika, ballisaalide tantsumuusika Uuendused Vormiline mõtlemine jäi 19. sajandil samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustati. Haydnil ja Mozardil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire raske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke. Seetõttu pikenesid ka meloodiad, mis tundusid oma arendustes lõputud. Tung piirangutest kammitsemata väljenduse poole tõi kaasa klassikaliste vormiskeemide vaba tõlgendamise, mis oli eelkätt muusikalise idee teenistuses. Näiteks Schuberti ,,Lõpetamata sümfoonias" on tavapärase 4 osa asemel vaid 2, Beethoven aga lisas oma 9. sümfoonia finaalile
annaabi.ee 
