erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm) Hüdrofoobne interaktsioon kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel Disulfiidsidemed kovalentsed sidemed Cys vahel Hemaglutiniini tertsiaar ja kvaternaarstruktuur Sekundaaarstruktuurid kombineeruvad sageli regulaaarseteks kombinatsioonideks- struktuurimotiivid' Domään- struktuuriliselt terviklik valguosa tavaliselt suurem kui 15kDa Helix-loop-helix Ca2+ siduv motiiv (kalmoduliin) Zinc finger- -heeliks ja 2 -lehte, mida hoiab koos Zn ioon Multimeersed valgud koosnevad mitmest alaühikust- mitmest polüpeptiidahelast-
coiled-coil kõremate struktuuride teke). 5. Valgu struktuuride kujutamise viisid. Levinud on järgmised graafilised vormid: Skelett (C-backbone), ball and stick, sekundaarstruktuuri elementidega, pinnalaengu jaotusega. 6. Valkude modulaarsus, domäänid ja motiivid. Valgud koosnevad erinevatest osadest, nad ei ole pidevad, nad on modulaarsed. Valgumoodulid e domeenid on valgumolekulide polüpeptiidahelates esinevad iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused. Struktuurimotiivid on regulaarsed kombinatsioonid kombineerunud sageli sekundaarstruktuurides. 7. Järjestuste homoloogia, valkude perekonnad. Järjestuse homoloogia võimaldab seonduda erinevad valgud evolutsiooniliselt. Homoloogilised struktuurid pärinevad samast eellasest, kuid ei pea täitma sama funktsiooni. Valgu perekond on grupp evolutsiooniliselt lähedasi valke. 8. Valkude de- ja renaturatsioon.
lipoksügenaase-1) evolutsiooniliste protsesside käigus on sarnased domäänid moodustanud erinevaid valke domääne saab ka insenergeetiliselt liita ja moodustada kunstlikke liitvalke- kimäärseid valke- sageli säilib domäänide funktsionaalsus ja seega on võimalik tekitada uute omadustega valke Domeenide tekke põhjuseks: selektsioon evolutsiooni käigus (uute funktsioonide pakkumine ja testimine). Struktuurimotiivid – sekundaaarstruktuuridi regulaarne kombinatsioon. Ruumilise struktuuri motiivid sisaldavad sageli sarnaseid aminohappe järjestusi - järjestuse ehk primaarstruktuuri motiive. Ühesuguste biokeemiliste funktsioonide läbiviimine põhineb enamasti sarnastel ruumilise struktuuri motiividel. Motiiv on üldjuhul domääni osa. 9 Järjestuste homoloogia, valkude perekonnad Homoloogia tähendab pärinemist ühisest eellasest. Ka valkudest moodustuvad
Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne. Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne. Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms) Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline). Maateaduste alused I (13.sept) Silikaadid. Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder. Struktuurimotiivid: tetraeedrite üksteisega seondumis (polümeriseerumise) viisid. 1)Singelsilikaadid iseseisev tetraeeder . Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin 2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos) 3)Rõngassilikaadid rõngastunud tetraeedrid n[SiO3]2- n=3,4,6.. Singelsilikaadid suhteliselt ümara ehitusega, võivad olla suht eri värvi. Hantel- ja rõngassilikaadid tulbalised, prismad. 4)Ahel- ja lintsilikaadid. Pürokseenid esinevad ahelatena